Taiwani teadlased avastasid metsades ringämblikute (Psechrus clavis) ebatavalise jahistrateegia.
Need öised kiskjad kasutavad isas-sääskede valgust valmis söödana, muutes paaritumissignaalid teiste putukate jaoks surmavaks lõksuks.
Kuidas see strateegia toimib
Võrku sattunud sääsked jätkavad umbes tund aega helendamist. Nende vilkuv signaal, mis tavaliselt teenib paarilise ligimeelitamise eesmärki, hakkab ootamatult toimima ämbliku kasuks. Teised putukad, sealhulgas isas-sääsked, lendavad valguse poole – ja muutuvad ise saagiks.
Tunhai ülikooli teadlased kontrollisid hüpoteesi eksperimendi abil: osa võrkudest varustati miniatuurse LED-valgusega, mis imiteeris sääskede valgust, osa jäeti valgustamata.
Tulemused olid muljetavaldavad:
- valgustatud võrgud meelitasid kolm korda rohkem putukaid;
- püütud tulikeste arv kasvas kümnekordselt.
Ämblikute käitumine
Teadlaste filmitud videotelt on näha, et ämblikud käituvad saagi suhtes erinevalt. Liblikaid söövad nad kohe ära, aga tulikärbseid jätavad sageli ellu, et need saaksid edasi vilkuda. See muudab võrgu veelgi märgatavamaks ja meelitab ligi uusi ohvreid.
„Meie tulemused näitavad, et tulikeste signaalid, mis on algselt mõeldud partnerite ligimeelitamiseks, võivad olla kasulikud ämblikele,” märkis uuringu juhtiv autor, doktor I-Ming Tso.
Teadlase sõnul viitab selline käitumine keerulisele koostoimele kiskjate ja saakide vahel, kus ämblik oskab signaale ära tunda ja neid enda kasuks ära kasutada.
Energia säästmine ja kohanemine
Erinevalt õngitsejatest ja teistest kiskjatest, kes toodavad ise oma sööta, tegutseb ringämblik säästlikumalt: ta kasutab püütud tulikärbest lihtsalt tasuta „laternana“. Seda võib seletada keskkonnatingimustega – Ida-Aasia subtroopilistes metsades on konkurents tihe ja selline strateegia annab jahil eelise.
Uuringu väljavaated
Kuigi LED-imitatsioon on osutunud efektiivseks, rõhutavad teadlased, et lõplike järelduste tegemiseks on vaja eksperimente elusate tulikärbestega. See võimaldab paremini mõista, kui palju ämblikud sellest strateegiast tegelikult sõltuvad ja kuidas see on mõjutanud nende evolutsiooni.
Avastus näitab, kui leidlikud võivad looduses olla jahimeetodid. Ringämblikud on muutnud tulikeste paaritumissignaali ellujäämise vahendiks – ja demonstreerivad selgelt, et metsas võib isegi kõige ilusam valgusvälk osutuda surmavaks signaaliks.