Tänapäeva elutempo juures kogevad paljud inimesed pidevat väsimust, kuid on oluline eristada tavalist üleväsimust algavast depressioonist. Neuroloog Natasha Maclean selgitab nende seisundite peamisi erinevusi.
Tavaline väsimus tekib loomuliku reaktsioonina ülekoormusele – ebaregulaarne töögraafik, puhkepäevade puudumine ja kogunenud igapäevased toimetused. See möödub pärast kvaliteetset puhkust, täisväärtuslikku und, jalutuskäike või kohtumisi sõpradega. Maclean märkis, et piisab puhkuse võtmisest, et taastada jõud ja naasta normaalsesse seisundisse.
Depressioon on haigus, mis on seotud neurotransmitterite (serotoniini, dopamiini ja noradrenaliini) tootmise häirega. See ei kao pärast puhkust ja nõuab professionaalset abi, rõhutas arst.
Depressiooni peamised sümptomid
- Meeleolu langus ja rõõmutunde kadumine.
- Kontsentratsioonihäired.
- Madal enesehinnang või süütunne.
- Lootusetus tuleviku suhtes.
- Mõtted surmast või enesetapust.
- Unehäired (unetus või liigne unisus).
- Isutus ja kehakaalu muutused.
- Psühhomotoorne erutus või aeglus.
- Pidev väsimus ja energiapuudus.
- Huvi kaotus varem meeldinud tegevuste vastu.
Kui viis neist sümptomitest esineb kahe nädala jooksul, võib see viidata depressioonile. Lisaks on murettekitavad ka varajane ärkamine, mälu halvenemine, kroonilised valud ja võimetus tunda rõõmu.
Millal abi otsida
- Kui väsimus ei kao pärast puhkust.
- Sümptomid püsivad üle kahe nädala.
- See seisund häirib igapäevaelu ja tööd.
Depressioon, nagu iga haigus, nõuab õigeaegset diagnoosimist ja ravi. Varajane pöördumine spetsialisti poole suurendab oluliselt ravi efektiivsust ja kiirendab taastumist. Ei tasu ignoreerida pikaajalisi muutusi meeleolus ja üldises seisundis – see võib olla oluline märk, et pöörduda professionaalse abi poole.