Mis sundis inimesi tuhat aastat tagasi oma rikkused puidust põranda alla peitma?
Vastus sellele küsimusele jääb seni mõistatuseks, kuid arheoloogid tegid üllatava avastuse.
Ebatavaline leid Stockholmi lähedal
Tebüü vallas, Stockholmi lähedal, avastati väljakaevamiste käigus viikingite ajastu aare. Piirkond, kus tööd tehti, oli asustatud mitu sajandit. Siit leiti üle kahekümne ehitise – alates 4. sajandi varajastest elamutest kuni viikingite majadeni (800–1050 pKr) ja varakeskaja ehitisteni.
Aare puidust põranda all
Aare oli peidetud ühe maja põranda alla. Mündid ja ehted olid väikeses keraamilises potis, kuhu need olid hoolikalt linane kotike pandud.
Ehtede hämmastav seisukord
„Kokku leiti kaheksa kõrgekvaliteedilist kaelakeed (grivna), mis olid erakordselt hästi säilinud, hoolimata sellest, et need olid valmistatud peaaegu tuhat aastat tagasi,” – rääkis arheoloog Maria Lingström.
Lisaks grivenitele leiti kaks käevõru, sõrmus, kaks pärlit ja 12 madalat münti, mida kasutati ehtedena.
Viikingite kaubandussidemed
Eriti väärtuslikud on mündid: need tõestavad viikingite kaubateede ulatust. Aarde hulgas on inglise, böömi, baieri raha, viis araabia dirhamit ning ka äärmiselt haruldane münt, mis on vermitud Rouenis Prantsusmaal umbes 10. sajandil.
Miks aare peideti
Põhjus, miks elanikud nii väärtuslikud aarded peitsid, on teadmata. Tavaliselt tehti selliseid peidikuid rasketel aegadel – sõdade, sissetungide või katastroofide ajal. Kuid see mineviku saladus on siiani lahendamata.