Universumi lõpp võib saabuda varem, kui arvatud. Uus teadlaste uuring tõestas, et Stephen Hawkingul oli õigus.
Universumi äärmuslik laienemine, mis ületab inimese tajumisvõime piire, on alati raskendanud selle lõpu ennustamist. See muudab Stephen Hawkingi järeldused veelgi prohvetlikumaks. Teadlased on pikka aega mõelnud, mis juhtub pärast laienemise lõppu: kas algab kokkutõmbumine, neelab kõik hiiglaslik must auk või viib ehk päikesepurske kogu universumi lõpule.
Vastus nendele küsimustele leiti tänu vanale teooriale, mille esitas Hawking – üks oma aja mõjukaimaid füüsikuid, kirjutab The Pulse.
Võimalikud stsenaariumid universumi lõpu kohta
Võimalike stsenaariumide hulgas universumi lõpu kohta on versioon, et must auk neelab kõik. Kuid mitte nii, nagu seda kujutavad ette ulmefännid. Universum on täis neid kosmilisi neelajaid, mis hävitavad kõik oma teel: tähed, planeedid ja komeedid, isegi valgus ei suuda nende gravitatsioonist pääseda. Kogu universumi neelamine võtaks miljardeid aastaid, kui laienemine äkki peatuks.
Universumi lõpp tooks kaasa mitte ainult kogu aine kadumise, vaid ka aja mõiste kadumise. Kui must auk oleks viimane objekt lõpmatus kosmoses (ja teadlased ei tea, mis selle sees toimub), siis ei oleks aega meile tuttavas mõttes. Teisest küljest on galaktikaid nii palju, et NASA ei suuda isegi nende täpset arvu arvutada, vaid esitab vaid teooriaid. Kas siiski neeldub absoluutselt kõik? Hawking arvas, et ei.
Stephen Hawkingil oli õigus
Pikka aega arvasid teadlased, et universum võib eksisteerida peaaegu igavesti – umbes nii kaua, kui on 1100 nulli. Kuid Hollandi Sovbudski ülikooli uus uuring näitab, et „kell” võib peatuda palju varem. Füüsik Michael Vondrak ja matemaatik Walter van Suylek töötasid välja idee, mille esimesena pakkus välja Stephen Hawking. Ta arvas, et mustad augud ei kasva lõpmatult, nagu Einsteini teooria eeldas, vaid kaotavad järk-järgult energiat ja lõpuks kaovad.
Seda lähenemist kasutades arvutasid teadlased, et universum võib eksisteerida „ainult” 10^78 aastat – üks ja 78 nulli. See on ikka veel mõõtmatult pikk aeg, kuid palju vähem, kui varem arvati. Et arvutusi kontrollida, vaatasid teadlased, kui palju aega kulub universumi kõige püsivamatel tähtedel hävimiseks. See andis neile aine eksisteerimise ülempiiri.
Hawkingi prognoos
Maa ei pea sellele tähtajale isegi ligilähedaselt vastu. Hawking hoiatas kunagi, et inimkond võib planeedi ressursid ammendada vaid mõne sajandi jooksul, muutes selle tulise palliks ammu enne tähtede kustumist. Laiemas plaanis on veel üks mõistatus. Mõned teadlased arvavad, et tume energia – jõud, mis lõhub universumit – võib nõrgeneda. Kui see on nii, siis võib universum lõputu laienemise asemel ühel päeval taas kokku variseda.
Iga paar miljonit aastat toimub Maal kokkuvarisemine, mis hävitab varasemad liigid ja loob uusi ökosüsteeme. Homo sapiens ilmus pärast üht sellist sündmust vaid 300 000 aastat tagasi – see on väike osa planeedi 4,5 miljardi aastasest eksistentsist. Kuid inimkonnal võib veel olla piisavalt aega, et väljuda Päikesesüsteemi piiridest.