Septembris tunnevad paljud, et nende keha vajab puhkust pärast suviseid pidusid.
Eestis valib üha enam inimesi karskuse. Kui kümme aastat tagasi oli alkoholivaba eluviis vaid väikesel osal elanikkonnast, siis nüüd on see arv kahekordistunud – koguni 16% täiskasvanutest ei tarbi alkoholi üldse.
Anneli Sammel, Eesti Riikliku Terviseinstituudi narkosõltuvuse osakonna juhataja, kinnitas raadiojaama Kuku Hommikuraadio eetris, et see trend on reaalne:
„Eelkõige on noored vähendanud alkoholi tarbimist. See ei ole pinnapealne arvamus, vaid kajastub ka statistikas.”
Miks on sellised muutused toimunud? Eksperdi sõnul on selleks mitu põhjust. „Esiteks on aastakümneid väidetud, et alkohol on tervisele kahjulik isegi väikestes kogustes. Teiseks, inimesed eksperimenteerivad iseenda peal ja saavad nii hea kogemuse, et ei taha enam endisesse olukorda tagasi pöörduda. Kui sa kuuled seda mitte ametnikult, vaid sõbralt või lähedaselt inimeselt, on sellel suurem tähendus,” selgitas ta.
Kampaania „Alkoholivaba september” aitab seda suundumust tugevdada. Paljud, kes proovivad kuu aega karskust, avastavad, et jätkata on lihtsam kui uuesti jooma hakata. „See väljumine oma võimete piiridest annab meeldivaid tundeid ja eelised on kiiresti märgatavad – parem uni, ilusam nahk, vähem ärevust,” loetles Sammel.
Üha enam inimesi nimetab end karsklaseks lihtsalt oma elustiili tõttu. „Tervise eest hoolitsevate inimeste arv kasvab. Nad tahavad elada kauem ja olla tervemad. Nad liiguvad rohkem, tegelevad spordiga ja alkohol ei sobi sellesse pilti,” ütles Sammel.
Ta lisas, et kampaania ei sunni kedagi eluaegsele karskusele, vaid pakub proovida: „See on hea võimalus midagi koos teha. Väike paus alkoholi tarbimises võib viia tõsisemate muutusteni.”