Heaolu ei nõua enesedistsipliini, vaid pigem arusaama sellest, mis on elus tõeliselt oluline. Teadlane Patrik Borg julgustab kõiki elama oma unikaalset elu – ja sööma korralikku hommikusööki.
See artiklite sari põhineb tööelust tuttaval SWOT-analüüsil, mis uurib tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.
Toitumisspetsialist Patrik Borg sai kuulsaks, kui hakkas oma raamatutes ja televisioonis soovitama soomlastel võtta kaalujälgimise suhtes lõdvestunud lähenemist.
Ta soovitas süüa tavalist toitu ja hoolitseda oma heaolu eest.
„Kakskümmend aastat tagasi ei olnud see sugugi tavapärane ja oli uus soomlastele, kes olid harjunud enesedistsipliiniga,” selgitab Patrik.
Patrik on toidust huvitatud olnud juba noorest peale. Juba algkoolis oli ta kahevahel, kas valida spordikool või kokanduskool. Jalgpallurina valis ta spordikooli.
„Ma ei mäleta aega, mil ma kokkamisest väsinud oleksin. Olen õppinud kergesti ja kiiresti kokkama.”
Patrik usub, et hea kodanik peaks alati kodus piisavalt toiduaineid varuma ja igaüks peaks oskama valmistada viit maitsvat rooga, mis valmivad 15 minutiga. Kui oled näljane, ei taha sa tunde kokkamisega veeta.
„Toit on tervislik, kui see sisaldab palju köögivilju. Siis pole oluline, mis ülejäänud on.”
Tööpäevadel pole vaja aega kulutada köögiviljade tükeldamisele, sest poest saab osta valmis koostisosi. Borgi pere valmistab kiireid roogasid, kasutades muu hulgas külmutatud praetud köögivilju, köögiviljasegu ja vorsti. Üks nende lemmiktoite on tšillivorst ja köögiviljade praad, mida ta on valmistanud juba 1990. aastatest saadik.
Patrik Borg, 53
Heaolu ja toitumise teadlane, kes töötab karjääriarendajana ja annab konsultatsioone veebilehel Painoklinikka.fi. Patrik elab Vantaas koos oma partneri, 16-aastase poja, 13-aastase tütre, dalmaatsia koera ja välispaniiliga.
„Vähem on rohkem. See kehtib paljude heaolu valdkonna asjade kohta.”
Tugevad küljed: „Olen õppinud ütlema ei”
„Minu tugevuseks on alati olnud see, et olen väga uudishimulik inimene. Seetõttu jääb mul teave hästi meelde,” ütleb Patrik.
Teabe ja asjatundlike kolleegide abiga jõudis ta arusaamisele, et heaolu on eelkõige seotud mõtteviisiga ja alles seejärel praktilise elustiiliga.
Patrik veedab nüüd suure osa oma ajast heaolu valdkonna uurija ja arendajana. Kehaline aktiivsus ja toitumine on osa heaolust, kuid need on vaid mõnikord lähtepunktiks. Kõige olulisemaks järelduseks on olnud koostöö klientidega, et selgitada välja, mis on neile tõeliselt oluline. Elus ei saa kõike teha.
„Tuleb valida see, mis teeb sind õnnelikuks, ja õppida ütlema „ei”, et sul oleks aega ja energiat asjadele, mis sulle olulised on. Samuti tuleb õppida, et ei pea kõike täiuslikult tegema. „Ei” ütlemise õppimine on olnud minu töös väga oluline.”
Patrik propageerib paindlikku mõtteviisi ja enesehalastust, kuna need on heaolu võtmed.
„Heaolu parandamine ei ole enesedistsipliini küsimus. See ei tähenda, et pead end edu nimel pingutama. See ei ole kunagi nii, vaid pigem on oluline suuta keskenduda õigetele asjadele viisil, mis sulle sobib.”
Nõrkused: „Hilja magamaminek”
Patrik usub, et kõige levinum heaolu takistus on see, et inimesed väsivad, kui neil pole aega enda jaoks. Kui teadustöötaja avab õhtul oma sülearvuti, ütlevad nad Patrikule, et see on lihtsalt nende töö olemus. Väsimus on töö automaatne osa või tööandja süü.
„Mõnikord nõuab töö paindlikkust, kuid sageli ei ole inimesed õppinud oma tööle piire seadma. Ma ütlen neile, et nad on ise oma töö selliseks muutnud. Ka tööandjad soovivad üldjuhul, et töö tehtaks kokkulepitud viisil.”
Patrik julgustab kõiki tegutsema oma väärtuste kohaselt. Ei ole mõtet olla liiga kena, näiteks veeta oma vaba aega kohustustega, mida sa tegelikult teha ei taha.
„Sa pead olema selge selles, kuidas sa tahad oma elu elada, ja hoolima palju vähem teiste arvamusest. Seda saab ka õppida.”
Soomes iseloomustab nii treeningut kui ka toitumist rangus, mis ei ole hea. Inimesed tunnevad muret, kui nad ei lähe jooksma või jõusaali, kuigi nad „peaksid“ seda tegema.
„Miks nad peaksid? Kui sa ei ole huvitatud jõusaalist või jooksmisest, siis ära jookse ega mine jõusaali. Tee midagi, mis sulle meeldib ja mis sind hea enesetundega täidab, olgu see siis sulgpall, jooga või tantsimine.”
Patrik usub siiski, et enamik inimesi, kes ei armasta joosta, on selle vastumeelsuse arendanud välja seetõttu, et nad ei ole õppinud seda tegema. Kui hakkad ilma ettevalmistuseta viie kilomeetri jooksule, ei saa oodata, et see sulle meeldiks.
Patriku enda väljakutse on seotud tema õhtuse unega.
„Kui ma enda eest hoolt ei kanna, lähen lõpuks hilja magama. On liiga palju huvitavaid telesarju, millest ma sõltuvusse jään.”
Võimalused: „Avasta uusi külgi enda ja oma töö juures”
Patriku sõnul on liiga vähe ja liiga kerge hommikusöök üks levinumaid probleeme soomlaste toitumisharjumustes. Kui tunned õhtul vajadust näksida, on see sinu enda süü.
„Õhtul ei ole enam võimalik näksimise probleemi lahendada ja mõõdukalt süüa, kui hommikusöök ja lõunasöök on olnud liiga kerged. Siis soovitan oma klientidel järgmisel päeval süüa suurem hommikusöök.”
Patrik kuuleb ka selgitusi, et ka mujal ei ole tavaline hommikul süüa. Tegelikult söövad näiteks hispaanlased päeva alguses rohkem kui soomlased.
Patrik kohtab sageli arvamust, et vananemine toob paratamatult kaasa probleeme toime tulemise ja kehakaalu kontrollimisega. See ei ole nii. Uuringud on näidanud, et kui alustad oma heaolu nimel midagi tegema kuuekümnendates eluaastates, siis on kõik korras. Bioloogia hakkab sind mõjutama alles pärast 60. eluaastat.
„Kui 50–60-aastane inimene hoolitseb oma une eest, teeb mitmesuguseid harjutusi ja sööb hästi, ei erine ta kuigi palju 30-aastasest.”
Kõige levinum motiiv Patriku kaalukliinikusse tulijate seas on soov paremini välja näha. Eesmärk võib olla ebareaalne: kaotada 20–30 kilo ja siis hästi välja näha. Kuid protsessi käigus on Patrik märganud, et kliendid hakkavad ka oma keha paremini kohtlema.
„Kui tunned end paremini, muutub sinu enesetunne olulisemaks kui sinu välimus. Igal juhul väheneb välimuse tähtsus.”
Patrik ei usu, et tema enda välimusega seotud surve oleks teistest erinev. Oma töö kaudu on ta õppinud, et teised näevad meie välimust teisiti kui me ise.
Patrik on enda ja oma eluga rahul. Ta läheb rõõmuga tööle ja leiab, et on huvitav avastada uusi aspekte enda ja oma töö kohta.
„Näiteks on eksimine suurepärane, sest see on võimalus õppida rohkem.”
Ohud: „Kas rasvumise ravimid muutuvad uueks jojo-efektiks?”
Võib-olla proovib miljon soomlast igal aastal kaalust alla võtta ja alustab sama dieeti viiendat korda – ja ikkagi ei muutu midagi. Inimesed ütlevad ka, et nad teavad, mida teha, kõik on motivatsiooni küsimus.
„Tegelikkuses ei tea paljud inimesed, mida nad peaksid tegema, et kaalust alla võtta.”
Kaaluprobleemid lahendatakse harva vähem söömise ja rohkem treenimisega – eriti mitte suuremad probleemid.
Patrik usub, et rasvumise ravimid on nii võimalus kui ka oht. Kui ravimid toimivad, võivad inimesed arvata, et sellest piisab.
„Paljud rasvumise ravimid aitavad kaalust alla võtta, kuid kui neid ei kombineerita elustiili muutustega, võivad need kergesti muutuda lihtsalt järjekordseks jojo-dieediks, kui ravimite võtmine lõpetatakse.”
Toitumine on seotud pingete ja piirangutega. Ilmselt pole ühtegi toitu, mida poleks mingil hetkel demoniseeritud, parimad näited on rasv ja süsivesikud. Kuid me usume ka paljusid muid asju: näiteks, et päevas võib süüa ainult ühe või kaks puuvilja – tegelikult võib süüa kergesti seitse või kaheksa – või et banaanid teevad paksuks.
„Ma pole kunagi kohanud kedagi, kes oleks banaanide söömisest kaalus juurde võtnud või kelle jaoks banaanide söömine oleks olnud takistuseks kaalukaotusele.”