Rootsi lennuõnnetuste uurimiskomisjon uuris mitmeid alternatiivseid teooriaid 1994. aasta laevakatastroofi kohta, milles hukkus 852 inimest.
Foto on tehtud pärast 1994. aasta õnnetust, kus tõstetakse uppunud parvlaeva vööriust. Ametlik versioon laeva hukku kohta on vööri ukse lukkude rike.
Uurimine heitis uut valgust ühele viimaste aastate surmavamatele mereõnnetustele Euroopas.
Selles vaadeldakse mõningaid alternatiivseid teooriaid õnnetuse põhjuste kohta, mis on sellest ajast saadik laialt levinud.
Rootsi õnnetusjuhtumite uurimisamet esitas täna osalised järeldused raportist reisiparvlaeva M/S Estonia hukku kohta, mille tagajärjel hukkus ligi 31 aastat tagasi 852 inimest.
Lõplik raport avaldatakse hiljem sel aastal, kuid mõned punktid, mis on vastuolus mitmete vandenõuteooriatega, on juba avalikustatud.
Muuhulgas on see seotud asjaoluga, et 1997. aasta esialgne uurimiskomisjon ei jätkanud uurimist, mistõttu „mõned küsimused hakkasid elama oma elu”, ütles lennuõnnetuste uurimiskomisjoni esimees Jonas Bäckstrand.
„Keegi ei suutnud neile küsimustele vastata. Me nägime vajadust seda teha,” ütles ta pressikonverentsil.
Ametlik selgitus uppumise kohta
Ametlikuks laevahuku põhjuseks, mille 1997. aastal kindlaks tegi õnnetuse uurimiskomisjon, oli laeva vööri ukse avamine sõidu ajal.
Raporti kohaselt juhtus see defektse lukuga, mille tagajärjel sattus vesi autotekile, mis muutis laeva ebastabiilseks ja viis selle merre ümberminekuni.
Salajane dokument on võltsitud
Uus komisjon loodi pärast seda, kui 2020. aasta dokumentaalfilmis „Estonia – leid, mis muudab kõik” esitati uusi teooriaid tragöödia põhjuste kohta.
Alates 1994. aasta septembriööst, mil parvlaev uppus Soome ranniku lähedal, on esitatud mitmeid alternatiivseid seletusi, mis erinevad 1997. aastal Rootsi, Eesti ja Soome komisjoni esitatutest.
Uues uurimises vaadati muu hulgas läbi kümne leheküljeline dokument, mis väidetavalt pärines Rootsi meresõiduametilt ja sisaldas alternatiivseid teooriaid, mille ajakirjanik edastas ametivõimudele 2004. aastal.
Selles väideti, et laeva „Estonia” mitu luugid olid uppumise ajal avatud ja laeva kerel oli mitu auku. Kuid õnnetuse uurimiskomisjoni väitel ei ole see dokument, mis oli ilmselt „salajane”, ehtne.
„Järeldus on, et salastatud tempel on võltsitud. See dokument ei ole koostatud Rootsi meresõiduameti poolt,” teatas Jonas Bäckstrand pressikonverentsil.
Samal ajal kontrollitakse väiteid, et Rootsi uurijad üritasid takistada parvlaeva väljumist väidetavate tõsiste defektide tõttu. Seda aga ei juhtunud, teatas õnnetuse uurimiskomisjon pärast tunnistuste ja dokumentide uurimist, kirjutab Rootsi ajaleht Expressen.
„Ükski puudus ei ole tõsine ja laeva peatamise katseid ei olnud,” teatas õnnetuse uurija Jörgen Zachau pressikonverentsil.
Õppused ja tundmatud laevad
Uus uurimine on kooskõlas ka 1997. aasta komisjoni järeldustega.
Uuriti kahte laeva, mida kirjeldati kui „tundmatuid laevu” ja mis asusid „Estonia” läheduses umbes selle uppumise ajal.
Kuid õnnetuse uurimiskomisjon, olles uurinud laevapäevikuid ja lähedalasuvatest sadamatest saadud teavet, jõudis järeldusele, et tegemist oli õnnetuse tõttu kohale saabunud päästepaatidega.
Laevade nimed on „Finnmerchant” ja „Finnjet”.
Lisaks uurisid nad tähelepanelikumalt õppuste asjaolusid, mis pidid toimuma päev enne parvlaeva väljumist. See tekitas vandenõuteooriaid. Õnnetuse uurimiskomisjon jõudis järeldusele, et tegemist oli vaid õppustega.
Dokumentaalfilm avas haava ja dokumenteeris laeva augu.
2020. aasta dokumentaalfilm „Estonia – avastus, mis muudab kõik” ajendas mitmeid sugulaste ühendusi Rootsis ja Soomes nõudma uue uurimise läbiviimist laeva uppumise asjaolude kohta.
Kuid dokumentaalfilmis esitatud kõige šokeerivam väide jäi tänasel pressikonverentsil käsitlemata.
Filmi tegijad saatsid laevaõnnetuse kohale veealuse robot, mis registreeris suure augu laeva parempoolses küljes. Müstilist auku uuriti korduvalt ja 2023. aastal jõudis komisjon järeldusele, et see ei olnud põhjustatud plahvatusest.
Samuti ei leitud mingeid märke kokkupõrkest teise laevaga. Eesti uurimine tuvastas, et auk tekkis tõenäoliselt laeva põrkumisel merepõhja.
Selle dokumentaalfilmi autor, ajakirjanik Henrik Evertsson, on oma paljastuste eest saanud mitmeid prestiižikaid auhindu. Film on aga ka kriitika alla sattunud, kuna propageerib vandenõuteooriaid.
Seda kritiseeriti ka Soome, Eesti ja Rootsi poolt aasta pärast uppumist sõlmitud rahulepingu rikkumise eest, väites, et uppunud laeva ei ole võimalik päästa ega häirida.
Matuse rahu, mis muudeti 2021. aastal, võimaldas läbi viia uued uurimised.