Lääne-Ungaris asuva Szomlo mäenõlvadel tegid arheoloogid ühe viimaste aastate kõige muljetavaldavama avastuse.
Siit on leitud üle 900 pronks- ja rauaaja eseme, mis on võimaldanud uue pilgu heita salapärase rahva kultuurile, kes asustas neid maad umbes kolm tuhat aastat tagasi.
Aare, mis üllatas Euroopat
Ajakirjas Antiquity avaldatud uurimus kirjeldab leidu üksikasjalikult. Arheoloogide sõnul on tegemist ühe suurima hilise pronksiaja ja varase rauaaja aardega, mis on Euroopa mandril leitud.
Artefaktid pärinevad ajavahemikust 1400–450 eKr, enamik neist on pärit murrangulisest perioodist 1080–900 eKr.
Szomlo: viinamarjaistandus ja arheoloogiline aare
Tänapäeval on Szomlo mägi tuntud kui veinitootmise keskus, kuid iidsed mullakihid varjasid rikkalikku ajalugu. Varem leiti siit vaid üksikuid esemeid, kuid nüüd õnnestus esimest korda kindlaks teha aarete täpne asukoht. Lidari, metallidetektorite ja süstemaatiliste välitööde abil õnnestus aasta jooksul avastada kuus rikkalikku kompleksi.
Mida aarded varjasid
Leidude hulgas on ehteid, sõjalisi autasusid, odade otsikuid, pronksnõusid, merevaigust helmeid ja kangajääke. Arheoloogid leidsid ka metssiga ja sea kihvad.
Üks aardeid, mis sai nimeks „Aare V”, osutus eriti väärtuslikuks: metallist esemed olid maetud keraamilise nõu sisse. See on esimene selline praktika piirkonnas, mis viitab rituaalsete või sümboolsete traditsioonide olemasolule.
Võimu ja käsitöö keskus
Teadlaste arvates võis mägi mängida olulist poliitilist ja kultuurilist rolli, olles võimalik, et sõjaväelise eliidi residents. Selle lähedalt on varem leitud kääpaid ja rikkalikke matuseid. Nüüd kinnitavad arheoloogilised andmed hüpoteesi, et siin eksisteeris organiseeritud kogukond arenenud sotsiaalse struktuuriga.
Jäljed iidsest tootmisest
Erilist huvi äratasid esemed, mis on seotud pronksi töötlemisega. See viitab sellele, et piirkonnas tegutsesid töökojad. Kuigi ehitisi endid pole veel leitud, võivad avastatud hoonete fragmendid viidata käsitöö tegevusele.
Rituaalid ja sümboolika
Klaas V annab ka haruldase ülevaate rituaalsest kultuurist. Metalleseemete matmine anumasse viitab sellele, et väärtused võisid mängida mitte ainult materiaalset, vaid ka vaimset rolli. Sellised rituaalid on iseloomulikud üleminekuajale, mil ühed kultuuritraditsioonid asendusid teistega.
Avastuse tähtsus
Ekspeditsiooni juhi, arheoloogi Bence Soosi sõnul kinnitab leid, et Szomlo ei olnud lihtsalt asula, vaid piirkonna võtmetähtsusega võimukeskus.
„Leidudest nähtub, et mägi võis olla oluline poliitiline ja kultuuriline keskus, võimalik, et sõjaväelise eliidi elupaik,” ütles arheoloog Bence Soos.
Avastus tugevdas hüpoteesi, et Szomlos elas klann või hõim, kellel oli sõjaline ja religioosne võim.
Mis edasi
Teadlased kavatsevad kaevamisi jätkata, lootes leida töökoja ja muude ehitiste jäänuseid, mis aitaksid rohkem teada saada selle salapärase rahva elust. Need leiud on võtmeks, et mõista, kuidas kujunesid eliidid ja kultuur Kesk-Euroopas pronks- ja rauaajal.