Veetaseme langedes ilmus ühes maailma suurimas soolajärves palju väikeseid salapäraseid saari. Püüdes neid mõista, tegi rühm teadlasi järve põhjast olulise ja üllatava avastuse.
Läänepoolkera suurimas soolajärves hakkasid veepinnast kerkima salapärased väikesed roosaared.
Need tekkisid eriti järve madalas vees kaguosas.
Alates nende ilmumisest on need teadlasi mõistatuseks, kes ei tea, miks ja kuidas need tekivad.
Kuid tänu uuele uuringule, milles teadlased kasutasid magnetandurite lennuulatusega, võib see mõistatus nüüd lahendatud olla.
Suur Soolajärv Ameerika Ühendriikide Utah’ osariigis on suuruselt kolmas soolajärv maailmas – pindalalt ületavad seda ainult Urmia järv Lähis-Idas ja Kaspia meri.
Kuid järve veetase on juba mitu aastakümmet langenud ja 2022. aastal jõudis see madalaimale tasemele kogu vaatlusaja jooksul.
Umbes samal ajal hakkasid ilmuma väikesed roostikuga kaetud saared.
Sellest ajast saati on teadlased püüdnud mõista nende tekkimise põhjuseid. Nad uurivad väikesi saari erinevate meetoditega, sealhulgas analüüsides järve põhja poorsust, saarte ümbruse vee soolsust ja nende elektrit juhtivat võimet.
Esialgsed uuringud näitasid, et saarte keskel on suhteliselt palju magevett, mis muutus kiiresti üha soolasemaks, kui see segunes ümbritseva järve soolase veega.
Et mõista, kuidas mage vesi järve pinnale jõudis, ühinesid teadlased 2025. aasta veebruaris ettevõttega Expert Geophysics, mis suudab kasutada elektromagnetilisi mõõteseadmeid teatud territooriumi aluspinnase uurimiseks.
Pärast ettevõtte suurte mõõteseadmetega lennuülevaatusi avastasid teadlased soolase järve all suure ja keeruka põhjavee reservuaari.
„Me ei oodanud seda,” ütles pressiteates Bill Johnson, Utah’i ülikooli geoloogia ja geofüüsika professor.
„Me arvasime, et mage vesi voolab süsteemi välisservadelt, järvest kaugemalt.”
Uuringud on näidanud, et põhjaveereservuaar Suure Soolase järve all asuvates pinnasekihtides ulatub tõenäoliselt umbes kolme kilomeetri sügavusele. Hiljutised mõõtmised näitavad ka, et järv saab kuni 12% veest põhjaveest, mitte kolm protsenti, nagu teadlased varem arvasid.
Uute uuringute põhjal arvavad teadlased, et see on seotud ulatusliku põhjavee süsteemiga, mis survest tõukab vett järve. Siiski ei ole nad veel kindlad, kust see vesi pärineb.
„Loodame koostada kaardi magevee ja soolase vee piirist, et leida koht, kus magevee allikad järve suubuvad,” ütleb Kip Solomon, kes on ka Utah’i ülikooli geoloogia ja geofüüsika professor.
Hiljuti esitas ta teadlaste järeldused Goldschmidti konverentsil Prahas.