Kaheksajalg on ammu saanud ookeani salapära sümboliks. Ta ühendab endas omadusi, mis ühe organismi jaoks tunduvad võimatud: kolm südant, üheksa aju, sinine veri ja võime muuta oma nahavärvi.
Lisage siia veel koerte tasemele võrreldav mõistus ja saab selgeks, miks see molluskitest loom on teadusuuringutes ja inimeste kujutlusvõimes eriline koht.
Südamed, mis ei löö alati
Kaheksajala vereringesüsteem on keerulisem kui enamikul loomadel. Tal on kolm südant: kaks juhivad venoosset verd läbi lõpuste hapnikuga rikastamiseks ja kolmas, peamine, jaotab juba rikastatud verd kogu kehasse. Veri on sinine, sest selles toimib valk hemotsianiin – see põhineb vaskul, mitte raual, nagu inimestel.
Kuid on veel üks üllatav detail: kui kaheksajalg hakkab aktiivselt ujuma, peatub tema peamine süda. Sel hetkel langeb koormus kahele lõpuste südamele ja loom väsib kiiresti. Just seetõttu eelistavad kaheksajalad liikuda põhjas, mitte teha pikki ujumisi.
Üheksa juhtimiskeskust
Kaheksajala närvisüsteem on sama kummaline. Tal on üks „peamine“ aju ja kaheksa lisajuurt – üks igas kombines. Selline jaotus võimaldab jäsemetel tegutseda peaaegu iseseisvalt. Kombin võib uurida eset, hoida saaki või teha muid toiminguid, isegi kui keskne aju on hõivatud mõne teise ülesandega.
Veelgi enam, isegi ära lõigatud kombits jätkab liikumist ja reageerib ärritustele. Kokku on kaheksajala närvisüsteemis umbes 500 miljonit neuroni, millest kaks kolmandikku on koondunud just kombitsatesse. See teeb igaühe neist midagi enamat kui lihtsalt „käsi” – need on iseseisvad organid, millel on oma loogika.
„Kaheksajala kombitsad on kaheksa iseseisvat instrumenti, mis oskavad töötada ilma aju pidevate käskudeta,” märkis merebioloog Roger Hanlon.
Genoom, mis on täis üllatusi
Kaheksajala genoom dešifreeriti suhteliselt hiljuti – 2015. aastal. Selgus, et selle maht on peaaegu võrreldav inimese omaga: molluskil on 2,7 miljardit aluspaari, inimesel aga 3,1 miljardit. Veelgi enam, tema geenid näitavad huvitavaid kokkulangevusi imetajate geenidega, eriti nägemise valdkonnas.
Hoolimata sellest, et kaheksajalg kuulub selgrootute hulka, on tema silmad oma ehituselt väga sarnased inimeste omadega. Neis avastati 729 1052 geenist, mis vastutavad inimeste nägemise eest. Pole ime, et populaarajakirjandus armastab kaheksajalga „tulnukaks” nimetada, kuigi teaduse jaoks on see vaid näide ebatavalisest evolutsioonilisest harust.
Maskimise ja illusioonide meister
Lisaks kolmele südamele ja üheksale ajule on kaheksajalal veel üks muljetavaldav võime – muuta oma naha värvi ja pinna tekstuuri. Spetsiaalsete kromatoforrakkude abil suudab ta sulanduda ümbritsevasse keskkonda või vastupidi, muutuda ereda täpiks. Selle arsenali täiendab ka „tindirünnak” – pigmendi pilve väljutamine, mis segab kiskjate mõistust.
Need võimed teevad kaheksajalgadest ellujäämise meistrid. Nad suudavad samaaegselt peituda, petta ja rünnata, kasutades kogu oma bioloogiliste „trikkide” arsenali.
Elav mõistatus teadusele
Kaheksajalg on endiselt teadlaste tähelepanu keskpunktis. Tema keeruline närvisüsteem, unikaalne veri ja ebatavaline genoom avavad uusi horisonte evolutsiooni ja füsioloogia uurimiseks. Iga uus avastus kinnitab vaid, et meie ees on üks salapärasemaid ja targemaid mereelukaid.