Kiivi, ovaalne ja karvane, on rikas vitamiinide ja mineraalide poolest. See toetab immuunsüsteemi, parandab naha seisundit ja une kvaliteeti. Hiina karusmari, tuntud ka kui troopiline kiivi, on maitsev ja värskendav puuvili, mida tasub süüa iga päev. Kust see pärineb ja millised on selle omadused? Kuidas seda kõige paremini tarbida? Vastused nendele küsimustele leiate sellest artiklist.
Kust pärineb kiivi?
Kiivi pärineb Hiina kesk-lõunaosast, kus seda nimetatakse Yang Tao (猕猴桃). Kunagi kasvas see looduslikult Jangtse jõe orus. Alles 20. sajandi alguses jõudis kiivi Uus-Meremaale, kus see sai väga populaarseks ja levis kiiresti üle kogu maailma. Oma nime sai see Uus-Meremaa sümbolist, kiivipinnust.
Tänapäeval kasvatatakse kiivi paljudes riikides, kus on pehmed talved ja soojad suved. Hiina on selle puuvilja suurim tootja maailmas. Kiivi kasvab ka Uus-Meremaal, Ameerika Ühendriikides, Tšiilis ja Jaapanis. Seda kasvatatakse ka Euroopas, Itaalia, Kreeka ja Prantsusmaa istandustes.
On olemas kaks liiki kiivi. Kõige populaarsem on roheline. Sellel on hapu ja värskendav maitse. Leidub ka kuldseid kiivisid, mis on magusamad ja vähem hapud. Kuigi kiivid kooritakse tavaliselt, on nende koor söödav, ohutu ja rikas kiudainete poolest. Enne tarbimist tuleb puuvili hoolikalt pesta, et eemaldada kõik mustus.
Millal on kiivihooaeg?
Kiivihooaeg varieerub sõltuvalt kasvatuspiirkonnast, kuid see maitsev ja tervislik puuvili on saadaval aastaringselt. Tänu rahvusvahelisele kaubandusele imporditakse kiivi erinevatest piirkondadest, mistõttu on see paljudes poodides aastaringselt saadaval. Poolas on kiivi kõige maitsvam ja kvaliteetsem sügisel ja talvel.
Mida kiivi sisaldab?
Kiivi on tõeline vitamiinide, mineraalide ja muude väärtuslike toitainete varamu. See on rikas B-, C-, K-, E- ja A-vitamiinide poolest. Samuti on see hea mineraalide, nagu kaalium, vask, magneesium, fosfor, mangaan ja raud, allikas. Kiivi sisaldab kiudaineid, orgaanilisi happeid, mis annavad talle ainulaadse maitse, ja palju antioksüdante, mis võitlevad vabade radikaalidega ja vähendavad krooniliste haiguste riski.
Millised omadused on kiivil?
Kiivi on kergesti kättesaadav ja maitsev puuvili, mis on saadaval aastaringselt. Tasub lisada see oma toidusedelisse, et saada maksimaalset kasu tervisele. Miks siis tasub kiivi regulaarselt süüa?
- Rikkalik vitamiinide allikas: kiivis on neid rohkem kui apelsinides. Vitamiin K on oluline vere hüübimiseks ja luude terviseks. Vitamiin E on klassifitseeritud antioksüdandiks – ühendiks, mis kaitseb organismi vabade radikaalide põhjustatud kahjustuste eest.
- Rikkalik mineraalide allikas – kiivid sisaldavad suurt kogust kaaliumi, mis aitab reguleerida vererõhku ja toetab lihaste tööd.
- Kiudainete allikas – kiivides sisalduvad kiudained parandavad seedimist, reguleerivad veresuhkru taset ja annavad täiskõhutunde.
- Antioksüdantide allikas. Kiivid sisaldavad palju erinevaid antioksüdante, nagu luteiin ja zeaksantiin, mis on kasulikud nägemisele.
- Seede parandamine – kiivid sisaldavad ensüüme, mis aitavad lagundada valke ja hõlbustavad seedimist.
- Une parandamine – kiivi söömine enne magamaminekut parandab une kvaliteeti ja aitab öösel rahulikult magada.
Mida annab ühe kiivi söömine päevas?
Ühe kiivi söömine päevas võib tervisele palju kasu tuua. Need väikesed, karvased viljad sisaldavad laia valikut vitamiine, mineraalaineid ja toitaineid, mis on vajalikud organismi nõuetekohaseks toimimiseks. Kiivi lisaväärtuseks on see, et seda võib süüa ilma süütundeta dieedil. Üks kooritud kiivi kaalub umbes 75 g ja selle energiaväärtus on vaid 46 kcal. See sobib suurepäraselt organismi veetasakaalu säilitamiseks, mis teeb selle ideaalseks tarbimiseks pärast treeningut.
Ühe kiivi lisamine päevas oma toidusedelisse on lihtne viis tervise ja heaolu parandamiseks. Miks tasub hakata sööma kiivi üks kord päevas?
- Immuunsuse tugevdamine – tänu kõrge C-vitamiini sisaldusele tugevdab kiivi immuunsüsteemi ja kaitseb nakkuste eest.
- Südame toetamine – tänu kaaliumi, kiudainete ja antioksüdantide sisaldusele toetab kiivi südame tööd ja vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski.
- Vererõhu reguleerimine – kiivis sisalduv kaalium aitab reguleerida vererõhku ja vähendab hüpertensiooni riski.
- Seede parandamine – kiivis sisalduvad ensüümid aitavad kaasa valkude seedimisele, mis võib leevendada mao probleeme. Kiudained aitavad samuti kaasa seedimisele.
- Nägemise parandamine – kiivis sisalduv luteiin ja zeaksantiin on eriti kasulikud silmade tervisele, kaitstes vanusega seotud makuladegeneratsiooni ja katarakti eest.
- Ilus nahk – C-vitamiin on vajalik kollageeni tootmiseks, mis hoiab naha pingul ja elastsena, ning antioksüdandid aeglustavad vananemisprotsessi.
- Kaitse kahjustuste eest – kiivis sisalduvad antioksüdandid aitavad neutraliseerida vabu radikaale, kaitsevad rakke kahjustuste eest ja vähendavad krooniliste haiguste tekke riski.
Millega ei tohiks kiivi kombineerida?
Kuigi kiivi on maitsev ja väga kasulik, on teatud kombinatsioone, mida tuleks vältida. See on peamiselt seotud selles sisalduva aktinidiini ensüümiga. See lagundab valke, mis võib mõjutada mõnede roogade maitset ja tekstuuri.
Kiivis sisalduv aktinidiin lagundab želatiinvalke, takistades nende tahkestumist. Kui kiivi kasutatakse magustoidus või külmas želatiiniga koogis, tuleks see esmalt keeta või praadida. Kuumtöötlemine deaktiveerib selle ensüümi.
Kiivis sisalduv aktinidiin võib piimatoodetega kombineerituna tekitada mõrkja maitse. See on eriti märgatav jogurtis, kohupiimas või hapukooras, eriti kui selline roog on valmistatud eelnevalt. Parim on lisada kiivi vahetult enne söömist. Sarnane efekt tekib, kui kiivi lisatakse kookospiimale liiga vara.
Kiivi võib olla suurepärane lisand lihamarinaadidele, andes neile õrnuse ja peenuse. Kuid liiga pikk liha marineerimine selles troopilises puuviljas võib negatiivselt mõjutada selle maitset ja tekstuuri, muutes selle liiga pehmeks ja maitsetuks.