Vaimse tervise probleemid on väga individuaalsed, mistõttu on neid raske enda ja teiste juures ära tunda. Selle tulemusena võib inimene elada pikka aega vaimse tervise probleemiga, arvates, et see möödub iseenesest, kuigi tegelikult vajab ta abi ja tuge.
Psühholoog ja Peaasi.ee treener Elina Kivinnukk selgitas, kuidas hinnata vaimse tervise probleeme, sealhulgas depressiooni.
„Üks viis psüühilise tervise probleemide ja oma heaolu hindamiseks on kasutada Keysi psüühilise tervise maatriksit. See käsitleb psüühilise tervise probleeme kahest küljest: inimene võib olla heas või halvas psüühilises tervises, kuid tal võib olla ka teatud psüühiline häire. Matrix näitab selgelt, et diagnoositud vaimse häirega inimene võib kasutada kasulikke toimetulekumeetodeid, mis aitavad tal toime tulla igapäevaeluga, ja sel moel võib ta üldiselt oma elus edukas olla,” ütles Kivinuuk.
Me aitame teil tervena püsida, et saaksite nautida olulisi hetki.
Diagnoosi puudumine ei tähenda, et häiret ei ole.
Kuid olukord võib olla ka vastupidine – inimesel ei ole psüühikahäiret (või vähemalt diagnoosi), kuid üldiselt ei tule ta oma olukorraga hästi toime.
„Näiteks elame läbi raske perioodi, mil stressi on rohkem kui tavaliselt, uni on halb, ärevus võtab võimust ja inimene ei võta mingeid meetmeid oma vaimse tervise säilitamiseks. Sellises olukorras võib inimene kergesti muutuda vaimsete probleemide halvenemisele vastuvõtlikuks,” ütles psühholoog.
Tema sõnul tuleb meeles pidada, et diagnoosi puudumine ei tähenda, et häiret ei ole – sümptomid võivad ilmneda diagnoosist sõltumata.
„Uuringute põhjal teame, et näiteks ainult kolmandik depressiooniga inimestest pöördub arsti poole abi saamiseks, seega paljud inimesed toime tulevad depressiooni sümptomitega omal moel. Need võivad olla nii tervislikud meetodid – füüsiline aktiivsus, mitmekesine toitumine, päeviku pidamine – kui ka meetodid, mis ei paranda enesetunnet pikas perspektiivis, näiteks liigne alkoholi tarvitamine või liigne enesekriitika.”
Test aitab teil hinnata oma vaimse tervise seisundit ja diagnoosi saab spetsialistilt.
Matriitsi saab kasutada ka oma heaolu ja vaimse tervise hindamiseks.
„Iga inimene võib ise märgata – ja seda tasub lastega arutada – tervise halvenemise märke, mis mõjutavad vaimset tervist. Ja vastupidi, nad võivad märgata ka vaimse tervise soodustavaid asjaolusid,” ütles Kivinuuk.
Depressioonist rääkides rõhutas psühholoog, et tegemist on keerulise vaimse haigusega ja et sageli ei ole inimesel võimalik eristada depressiooni muust vaimsest häirest.
„Depressioon võib tekkida igal inimesel, kuid eriti tähelepanelik tuleb olla vähemuste esindajate suhtes. Näiteks on depressiooni tekke riskiteguriks kiusamine, olgu see siis tööl või koolis, samuti kuuluvus vähemusse, näiteks LGBT-kogukonda, etnilistesse või keelelistesse rühmadesse, isoleeritult töötavatesse inimestesse,” ütles ta.
Interneti kaudu on kättesaadavad tasuta depressiooni testid, mille abil inimene saab ise hinnata depressiooni, väsimuse või kurnatuse sümptomite raskusastet, kuid eksperdi sõnul tuleks diagnoosi panemiseks pöörduda spetsialisti poole.