Planeedi dieet on ekspertide lahendus rahvatervise probleemidele, kliimakriisile ja Maa kandevõimele. Teie taldrikul peaks olema peamiselt köögivilju ja vaid murdosa punast liha.
Nagu ütleb vanasõna, oled sa see, mida sa sööd. Nüüd tuleks mõte, et toit võib sind terveks teha, laiendada sinu enda kehast kogu planeedile. Planeedi dieet on üks viis, kuidas parandada oma isiklikku tervist ja samal ajal kogu planeedi kandevõimet.
2019. aastal avaldas rahvusvaheline EAT-Lancet Commission ekspertgrupp teadusajakirjas Lancet ettepaneku selle kohta, mida peaksime sööma, et vähendada halva toitumise põhjustatud haiguste ja surmajuhtumite arvu, aeglustada kliimamuutust ja tagada, et vaatamata rahvastiku kasvule oleks kõigil Maal piisavalt toitu.
Praegune toiduainete tootmine moodustab 25–30 protsenti kogu kasvuhoonegaaside heitest ja tarbib umbes 70 protsenti mageveest ja 40 protsenti maakasutusest. Liha ja piimatooted on kõikidest toidugruppidest suurima süsiniku jalajäljega.
Need tooted on rikkad küllastunud rasvade poolest, mis suurendavad südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, luu-lihaskonna häirete ja seedehäirete riski.
Ekspertide rühma hinnangul aitaks planeetne toitumine, st taimne segatoitumine, vältida igal aastal 11 miljonit enneaegset surmajuhtumit kogu maailmas.
Kuidas näeks planeetide dieet praktikas välja teie taldrikul? Küsisime Ida-Soome Ülikooli toitumise professorilt Marjukka Kolehmainenilt, millest koosneb planeetide dieet ja mida peaksite selle kohta eelnevalt teadma.
Planeedi dieet vähendaks punase liha tarbimist vähem kui viiendikuni praegusest tasemest
Planeedi dieedi idee on sarnane Soome toitumissoovitustega. Eesmärk on vähendada liha tarbimist ja süüa vähemalt pool kilo köögivilju päevas. Liha tarbimise osas läheb planeedi dieet aga veelgi kaugemale.
Soome toitumissoovituste kohaselt peaks küllastunud rasvu sisaldava punase liha tarbimine olema piiratud maksimaalselt 500 grammiga nädalas. Planeedi dieet vähendaks punase liha tarbimist toidus maksimaalselt 100 grammini nädalas.
Soome mehed söövad nädala jooksul keskmiselt 600–700 grammi punast ja töödeldud liha, naised aga 350–400 grammi, selgub FinRavinto 2017 uuringust.
„100 grammi punast liha nädalas tähendaks selles suhtes märkimisväärset vähenemist. Siiski ei tohiks me arvata, et vähendamine peaks toimuma kohe, täna, vaid pigem peaks eesmärgiks olema rahvastiku toitumisharjumuste järkjärguline muutmine,” ütleb Marjukka Kolehmainen.
EAT-Lancet ekspertgrupp on teinud ettepaneku, et 2050. aastaks peaks ülemaailmne lihatoodete tarbimine vähemalt poole võrra vähenema ja köögiviljade tarbimine vähemalt kahekordistuma.
See, mil määral planeedi toitumine muudab praeguseid toitumisharjumusi, sõltub sellest, kus maailmas te asute. Lõuna-Aasias on liha tarbimine praegu vaid murdosa sellest, mida tarbivad lääne inimesed.
Kuna toidu tootmise võimalused on maailmas erinevad, võib planeedi toitumise sisu piirkonniti erineda.
„Meil on piirkondi, kus on võimatu kasvatada näiteks teravilja või kaunvilju, sest juurdepääs värskele veele on raske,” märgib Kolehmainen.
Niimoodi näeb välja planeedi toitumine
Planeedi toitumine annab erinevate toitude kohta üksikasjalikumaid päevaseid soovitusi kui praegused Soome toitumissoovitused:
Süsivesikud (päevas)
- Täisteraviljad (nt riis, nisu, mais või rukis) 232 grammi
- Mugulad või tärkliserikkad köögiviljad (nt kartulid) 50 grammi
- Köögiviljad 300 grammi
- Puuviljad 200 grammi
- Piimatooted 250 grammi
- Lisatud suhkur 31 grammi
Valguallikad (päevas)
- Punane liha 14 grammi
- Linnuliha 29 grammi
- Kananmunad 13 grammi (st umbes 1–2 muna nädalas)
- Kala 28 grammi
- Kaunviljad 75 grammi
- Pähklid ja seemned 50 grammi
Rasvad (päevas)
- Küllastumata rasvad 40 grammi
- Küllastunud rasvad 11,8 grammi
Taimseid valguallikaid tuleks kasutada ja kombineerida mitmel viisil
Lihtsalt taimsete toitude lisamine oma toidule ei ole lühike tee õnneni. Turul on ka lihasubstituute, st taimseid valguallikaid, mis sisaldavad palju soola ja küllastunud rasvu.
Kolehmaiseni sõnul tuleks valgu kvaliteeti hoolikalt kaaluda, eriti laste, noorte, rasedate ja eakate puhul.
„Kui me muudame oma toitumist järsult nii, et see sisaldab väga vähe või üldse mitte loomseid valke, ja ei pööra tähelepanu taimsete valkude kvaliteedile, võib tulemus olla veel halvem kui enne,” ütleb Kolehmainen.
Selle põhjusteks on kasvuks, hormonaalseks funktsioneerimiseks, immuunsuse ja neurotransmitterite tootmiseks vajalikud aminohapped. Üks taimne valk ei paku nii terviklikku oluliste aminohapete allikat kui üks loomne valk.
Seetõttu tuleks taimseid valguallikaid kasutada mitmel viisil. Üks söögikord peaks ideaalis sisaldama vähemalt mitut erinevat taimset valguallikat.
„Lisaks uutele taimsetele valgutoodetele on ohutud taimsed valguallikad ka teraviljad. Need on juba praegu Soome toitumises kolmandaks tähtsaimaks valguallikaks,” ütleb Kolehmainen.
Liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamisel tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et toitumine tagaks piisava kaltsiumi, D-vitamiini ja raua saamise.
„Raud on saadaval näiteks täisteraviljast, kuid selle kättesaadavus on madalam kui lihas. „Kui toit sisaldab taimseid raua allikaid, peaks see sisaldama ka C-vitamiini sisaldavaid köögivilju, puuvilju või marju, et parandada taimse raua imendumist,” ütleb Kolehmainen.
Liha asendamine köögiviljadega nõuab suhtumise muutust ja tootearendust
Kolehmaineni sõnul nõuab planeetidevaheline toitumine nii katsetamisvalmidust kui ka suhtumise muutust.
„See, mida 10 aastat tagasi peeti taimetoitluseks, näeb täna välja hoopis teistsugune. Nüüd on palju rohkem valikuvõimalusi, näiteks lihapallid ja taimsed lihasubstituudid, mis on valmistatud kaunviljadest,” ütleb Kolehmainen.
Inimesele, kes on harjunud sööma iga söögikorra juures hakkliha, vorsti või muud liha, võiks esimene samm planeetidevahelise toitumise suunas olla punase liha asendamine valge lihaga, näiteks kala või kanaga. Pärast seda võiks nädalasse lisada paar taimetoitluspäeva.
Kolehmainen rõhutab ka toiduainetööstuse vastutust. Kuigi taimsed tooted on supermarketites üha kättesaadavamad, on valik ikka veel piiratum kui piima- ja lihatoodete valik.
„Inimesed peaksid saama oma alternatiive kergemini leida. Ma ei usu, et kõik hakkavad rutiinselt kuivatatud ubadest toite valmistama. Kui valik on lai, on erinevatel tarbijarühmadel lihtsam leida endale sobivat,” ütleb Kolehmainen, kes on oma töö kaudu tuttav toodete toiteväärtusega.
Kolehmaineni sõnul tehakse praegu palju tööd toiduainete tehnoloogia arendamisel, et tootmismeetodid toetaksid paremini tervist edendavate toodete kättesaadavust. Ta osaleb Euroopa HealthFerm uurimisprojektis, mis uurib ja arendab taimsete toodete tervisemõjusid ja tootmisprotsesse.
Lahendus inimestele, kes kannatavad kaunviljade põhjustatud seedehäirete all, võiks olla näiteks fermenteeritud taimsed valktooted.