Millise hobiga tuleks tegeleda, et olla terve ja elada kauem.
Me kõik tahame elada kauem, jäädes terveks, energiliseks ja aktiivseks ka kõrges eas. Selleks on palju erinevaid soovitusi: ühed eksperdid soovitavad järgida õiget toitumist, lisada toidule rohkem puu- ja köögivilju, teised rõhutavad alkoholi kasulikkust või kahjulikkust, soovitades kas täielikku loobumist või mõõdukat tarbimist.
Vähemalt sama oluline tegur on füüsiline aktiivsus – regulaarne treening, värskes õhus kõndimine, jooga või muud liikumisvormid. Uuringud näitavad aga, et pikaealisuse saavutamisele ei aita kaasa ainult tavapärased eluviisisoovitused.
Selgub, et hobid ja huvialad võivad samuti positiivselt mõjutada eluiga, parandades vaimset ja üldist tervist, vähendades stressi ja aidates säilitada aktiivsust ka eakamas eas.
Teadlaste arvates on üks parimaid viise hea enesetunde säilitamiseks ja elu pikendamiseks aiandus. See aitab vähendada stressi, parandab liikuvust ja üldist tervislikku seisundit. Sellest rääkis 64-aastane Ameerika teadlane Dan Buettner.
Kuidas aiandus mõjutab tervist
Dan Buettner on spetsialist, kes uurib niinimetatud „siniseid tsoone” – kohti, kus inimesed elavad keskmisest pikemalt. Ta märgib, et enamik pikaealisi inimesi töötab regulaarselt aias ja see mõjutab otseselt nende pikaealisust.
„Kahekümne aasta pikkuse uurimistöö järel võin kindlalt öelda, et kõige kasulikum füüsiline tegevus on aiandus. See soodustab liikuvust, vähendab stressi ja parandab meeleolu. Lisaks motiveerib iseseisev köögiviljade kasvatamine ja taimede eest hoolitsemine tegelema selle kasuliku tegevusega iga päev,” selgitab Buttner.
Aiandus hõlmab palju erinevaid liigutusi: taimede istutamine, kastmine, umbrohutõrje, saagi koristamine. Kõik need tegevused nõuavad regulaarset füüsilist aktiivsust ja tihedat kontakti loodusega.
Aga see pole veel kõik – aiandus on ka tõhus viis kaalust alla võtmiseks.
Kui palju kaloreid saab aiatööga põletada
Füsioteraapia spetsialist Kiran Sheridan märgib, et isegi lühiajaline aiatöö aitab vabaneda üleliigsest kalorikogusest:
- 45 minutit aktiivset tööd aias põletab umbes 300 kalorit.
- 1 tund taimede istutamist potti aitab põletada 200 kuni 300 kalorit.
- Sellised ülesanded nagu mulla kaevamine, kastmine või raske väetisekottide kandmine tugevdavad selja-, kõhu-, tuhar-, jala- ja käelihaseid.
Enne aiatööde alustamist on soovitatav teha soojendus, et valmistada lihased ette koormuseks, vältida krampe ja väsimust.
Aianduse kasulikkus tervisele
Aiandus aju ja luude tervisele
Regulaarne aiandus mõjub positiivselt aju seisundile, aidates vähendada kognitiivsete häirete ja dementsuse riski.
Koreas viisid teadlased läbi uuringu dementsuse patsientidel ja leidsid, et vaid 20-minutiline aiatöö võib soodustada mälu eest vastutavate aju närvirakkude kasvu .
Teine uuring näitas, et aiandusteraapia on veel üks tõhus meetod dementsuse raviks. Seda arvestades on paljudes Skandinaavia riikides loodud keskkonnasõbralikud hooldusprogrammid eakatele, kes veedavad suurema osa oma ajast taludes ja aedades töötades.
Lisaks võib aiatöö aidata ennustada osteoporoosi – haigust, mis muudab luud hapraks ja hõredamaks. Füüsiline koormus värskes õhus, kontakt maaga ja loomulikud liigutused tugevdavad luukoe ja vähendavad luumurdude tekkimise tõenäosust.
Aianduse mõju vaimsele tervisele
Lisaks füüsilistele eelistele avaldab aiandus positiivset mõju vaimsele tervisele.
Korea teadlased on kindlaks teinud, et terapeutiline aiandus avaldab positiivset mõju vaimsele tervisele ja selle tõhusus suureneb vanusega. Nende uuringute tulemused avaldati Ameerika Teadusliku Aianduse Ühingu ajakirjas HortTechnology. Viidi läbi kolm uuringut, mis kokku kinnitasid aianduse olulist rolli vaimse tervise tugevdamisel ja haridustulemuste parandamisel.
Esimene uuring keskendus tõhusa aiandusteraapia ja spetsialiseeritud õppeprogrammide väljatöötamisele. Teises uuringus hinnati programmeerimise ja aianduse õppe kombineeritud mõju noortele, eelkõige aju laineid jälgides. Tulemused näitasid, et aiandus vähendab akadeemilise koormuse põhjustatud stressi. Kolmandas uuringus uuriti terapeutilise aianduse mõju vaimsele tervisele erinevates vanuserühmades. Uuring viidi läbi üle 500 inimese küsitluse vormis ja selgus, et loomade ja taimede eest hoolitsemine avaldab positiivset mõju vaimsele tervisele.
Sarnane uuring viidi läbi Suurbritannias, täpsemalt kahe Inglise ülikooli – Westminsteri ja Essexi – teadlaste poolt. Tulemused avaldati ajakirjas Journal of Public Health (Oxford). Uuring näitas, et linnakodanikud kannatavad psüühikahäirete all sagedamini kui maapiirkondade elanikud.
Uuring näitas ka, et isegi lühikesed aiatöö seansid avaldasid märkimisväärset positiivset mõju osalejate vaimsele tervisele. Need, kes töötasid oma aias lühikest aega, näitasid sama meeleolu ja enesehinnangu paranemist kui need, kes tegelesid aiandusega pikema aja jooksul.
Rohkem kui pooled aiandushuvilised märkisid, et aiandus oli neile oluline võimalus taastada jõudu ja leevendada pinget. Lisaks märkis 19% vastanutest, et oma puu- ja köögiviljade kasvatamine pakub neile erilist naudingut, ning 11% armastab aiatööde ajal füüsiliselt aktiivne olla.
Need tulemused rõhutavad selliste lihtsate, kuid tõhusate vaimse tervise säilitamise meetodite tähtsust nagu aiatöö. Aiandus ei avalda mitte ainult positiivset mõju füüsilisele aktiivsusele, vaid aitab ka emotsionaalset tasakaalu saavutada, vähendades stressi ja parandades elukvaliteeti.
Toitumisharjumuste parandamine
Oma köögiviljade ja puuviljade kasvatamine võib aidata parandada toitumisharjumusi. Uuringud näitavad, et aiandusega tegelevad inimesed tarbivad rohkem värskeid köögivilju ja puuvilju, mis suurendab kiudainete ja vajalike toitainete tarbimist. See omakorda aitab parandada seedetrakti tervist ja üldist enesetunnet.