OpenAI tippjuhi sõnul toob GPT-5 meid sammu lähemale AGI-le, kus masinad suudavad mõista ja lahendada probleeme inimestega võrdsel tasemel.
Kui uskuda OpenAI peadirektorit Sam Altmani, on ettevõtte keelemudel läbinud muljetavaldava akadeemilise teekonna.
Algselt meenutas see keskkooliõpilast, seejärel üliõpilast ja nüüd, GPT-5-ga, on sellest saanud doktoritasemel ekspert.
„GPT-5 on esimene kord, kui ma tunnen, et üks meie peamudelitest on tõeline ekspert, doktoritaseme ekspert, kellelt võib küsida mida tahes,” ütleb tegevjuht.
Kui uus keelemudel neljapäeva õhtul Taani aja järgi turule tuli, jälgis Sine Zambach seda tähelepanelikult. Ta on CBSi dotsent, kunstliku intelligentsi ja andmeteaduse uurija.
„Ma vaatasin seda koos oma füüsikust abikaasaga ja esimene näide, mis tuli, oli lennuki tiiva toimimise kohta, ja ta hüüdis peaaegu: „See on ju vale!”, selgitab Sine Zambach.
See oli muidugi veidi kahju.
Ekraanitõmmis OpenAI pressikonverentsilt, mis on kättesaadav nende YouTube-lehel.
Tema jaoks oli see selge märk sellest, et isegi doktorikraadi väide võib murduda, kui algandmed on puudulikud. AI ei ole kunagi parem kui inimese loodud materjal, mille alusel see on treenitud – vead ja kõik muu kaasa arvatud.
„Minu abikaasal on doktorikraad füüsikas ja mudel ei pruugi olla täiesti doktorikraadi tasemel, kuid see ei tähenda, et see poleks kasulik,” ütleb ta P1 Morgenis.
Nad pole aga kaugeltki ainsad, kes on kokku puutunud väljakutsetega.
Varsti pärast turule toomist hakkasid kasutajad sotsiaalmeedias jagama näiteid, et GPT-5 teeb endiselt põhilisi vigu.
The Guardian artiklis on näha, kuidas mudel arvas, et inglise sõnas „blueberry” on kolm b-tähte (õige vastus on kaks).
Viga, mille mitu sotsiaalmeedia kasutajat leidsid, oli inglise sõna „blueberry” (mustikas). Kui GPT-5-lt küsiti, mitu b-d on selles sõnas, vastas see kolm, kuigi neid on ainult kaks.
Kõige „usaldusväärsem mudel siiani”
OpenAI kirjeldab GPT-5-t kui oma „kõige usaldusväärsemat mudelit siiani”, millel on vähem vigu ja „hallutsinatsioone” – st kui mudel leiutab vale teavet.
Kuigi keelemudel ei ole veel päris doktoritasemel, säilitab Sine Zambach optimismi.
„See on just see, mida loodeti,” ütleb ta.
Uusim keelemudel peaks olema parem sellistes valdkondades nagu kirjutamine, tervishoid ja programmeerimine, kuid Sine Zambach rõhutab, et seda tuleks kasutada mõistlikult.
„Ma näen seda kui väga kasulikku vahendit, mis võib meid aidata, kuid millel on ka palju puudusi. Sellel on eelarvamused ja õpilased peavad seda kasutama ettevaatlikult, et mitte raha raisata, võib öelda,” ütleb Sine Zambach.
Aga ajalugu näitab, et AI võib ikka veel kasutajaid eksitada – nii tahtmatult kui ka andes ebatäpseid vastuseid potentsiaalselt kahjulikele küsimustele.
Tehniliste uuendustega kaasneb mure, et inimesed muutuvad emotsionaalselt sõltuvaks AI-st.
Näiteks on CNN kirjeldanud, kuidas üks mees koges pikaajaliste vestluste järel ChatGPT-ga „vaimset ärkamist”, kuid tema perekond tundis end tema tugeva seotuse tõttu chatbotiga surve all olevat.
Samm AGI suunas
AI-ettevõtted võistlevad oma suure eesmärgi saavutamiseks: niinimetatud üldine tehisintellekt (AGI), mis suudab täita peaaegu kõik ülesanded, mida inimene tänapäeval arvutiga teha suudab.
AGI jagab arvamusi ja paljud kardavad, et sellega kaasneb oht, et meie, inimesed, kaotame kontrolli tehnoloogia üle või et AGI-d võidakse kuritarvitada manipuleerimiseks, massilise jälgimiseks või isegi sõjalisel otstarbel.
OpenAI tegevjuht Sam Altman ei kuulu nende hulka. Kõige optimistlikumas prognoosis on ta varem öelnud, et AGI saabub 2025. aasta lõpus.
Ja GPT-5-ga on OpenAI nüüd veel ühe sammu lähemale.
Kes arvab, et AGI on tulemas? Ja kes ei arva?
Pooldajad
Sam Altman, OpenAI juht, on AGI saabumise kohta esitanud mitmeid erinevaid prognoose. Kõige optimistlikumas prognoosis on ta öelnud, et see juhtub 2025. aasta lõpus.
Pikemas essees väljendab Dario Amodei, itaalia-ameerika tehisintellekti teadlane, arvamust, et paljud inimesed alahindavad AI eeliseid, kuid samal ajal ka riske. Ka tema arvates on AGI kohe-kohe saabumas.
Vastulause:
Meta teadusjuht Yann LeCun ei usu eriti üldise tehisintellekti võimekusse. Ta leiab, et tehisintellekt on loll nagu uks ja et kulub veel kuni 50 aastat, enne kui tehnoloogia jõuab punkti, kus üldine tehisintellekt suudab arvuti taga sama palju kui inimene.
Gary Marcus, Ameerika psühholoog ja kognitiivteaduste professor, leiab, et on väga ülehinnatud ajakava, kui väidetakse, et AGI on vaid paar aastat eemal ja et midagi ei viita sellele, et meil see varsti käes on.
Sine Zambachi sõnul on AGI mõiste aga pidevas liikumises.
„Me seame pidevalt uusi piire sellele, mida me AI-lt ootame,” ütleb ta.
Minu isa mängis näiteks väga palju malet ja ta arvas, et arvuti ei saa kunagi temast paremaks – ja ta oli päris hea –, aga arvuti sai ju paremaks.
Ta rõhutab ka, et viis aastat tagasi oli üllatav, et arvuti suutis sõnastada ja kirjutada lauseid mõtestatud kontekstis.
– Seega on AI suutlikkuse suhtes pidevalt uusi ootusi.
Ta on ise varem kasutanud seda väiksemate koodimisülesannete jaoks, kuid koges raskusi, kui üritas seda suunata suuremate ja keerulisemate ülesannete koodimiseks. Ta näeb uues mudelis märkimisväärset edasiminekut koodimise osas.
– Nüüd suudab see peaaegu ise täiesti interaktiivse veebilehekülje luua, mis aitab teatud ülesandeid lahendada, ütleb Sine Zambach.
Mis on sinu arvates järgmine suur samm?
„See on tõeliselt intelligentne alles siis, kui see on saavutanud hea peenmotoorika, st suudab suhelda robotitega ja täita selliseid liikumisülesandeid, ning selleks on veel pikk tee käia,” vastab ta.
„Ja siis on muidugi veel paljud, kes räägivad emotsionaalsest intelligentsusest ja sotsiaalsest intelligentsusest. See on järk-järgult muutunud väga heaks imiteerima uskumatult empaatilist inimest.”