Me laseme end kaasa viia huvitavatest ja olulistest uudistest, ilmateadetest, aga ka lõpututest postitustest armsate kassipoegade kohta. Me oleme õppinud digitaaltehnoloogiat kasutama, aga kas me oskame seda ka vähemalt mõnikord välja lülitada?
Kas on aeg välja lülitada?
Kui palju teateid on täna teie telefonile tulnud? Iga päev ründab meid tuhandeid teateid. Telefonid, arvutid, nutikellad – need hoiavad meid pidevas uudistevoos. Digitaalne maailm on andnud meile vabaduse ja võimalused, millest me kunagi vaid unistasime. Aga just seetõttu on nii raske sellest eemale hoida.
Mitte ainult lapsed, kellele me seda pidevalt ette heidame, vaid ka meie, täiskasvanud, peame õppima mitte ainult tehnoloogiat kasutama, vaid ka olema teadlikud vaimsest hügieenist ja ajast, mida me tehnoloogiale asjatult pühendame oma vaimse heaolu arvelt.
Digitaaltehnoloogia aitab meid teatud hetkeni
Internet on meil alati taskus. Toidu tellimine, piletite ostmine, kohene suhtlemine kõigi online-kasutajatega, isegi kui nad asuvad teisel pool maakera, on iseenesestmõistetav. Nutikad rakendused jälgivad meie tervist, planeerivad reise või juhivad kodumajapidamist. Kodu töötamine ja videokõned säästavad aega ja annavad suurema vabaduse. Võib-olla töötame rohkem, aga meil on võimalus otsustada, millal ja kust.
Aga kõige selle eest maksame hinda, ja see ei ole alati rahaline. Pidev infovoog väsitab aju ja tekitab tunde, et me ei saa kunagi valmis. Sotsiaalmeedia toob rõõmu asemel sageli kaasa võrdlemise ja ärevuse. Uni kannatab, sest võtame telefoni ka voodisse kaasa. Keskendumine on hajevil teavituste ja mõtte vahel, mis meil ehk kahe silma vahele jäi.
Seetõttu räägitakse üha sagedamini teadlikust tehnoloogia kasutamisest. Seada endale piirid, veeta osa päevast ekraanita, jälgida, mida ja miks me tegelikult vaatame.
Offline-kogukonnad ehk tagasipöördumine tõeliste suhete juurde
Kohas, kus online-maailm kaotab hinge, astub võimule offline-elu. Kõikide inimeste kohtumine silmitsi on võlu, mida internet ei suuda asendada. Me ei loe ainult sõnu, vaid näeme ka žeste. Tõeline naeratus, moonutamata hääl, ühine kogemus või lihtsalt füüsiline lähedus teevad meile head.
Inimesed, kes on piiranud oma veebis veedetud aega, räägivad suuremast rahust, paremast unest ja tugevamatest suhetest. Olgu tegemist naabrite aia, raamatukogu lugejaringi või kohaliku vabatahtliku tegevusega, offline-kogukonnad taastavad ühtekuuluvustunde.
Kuigi internet pakub meile anonüümsust, mis võib olla kasulik, toob offline-maailm kaasa tõelised suhted ja toetuse, mis ei ole digitaalses maailmas samal tasemel võimalik. Eksperdid on sellest teadlikud ja kasutavad online- ja offline-kogukondi ja suhteid ka depressiooni ja muude vaimsete probleemide ravis.
Võib-olla aitab internet kokkuleppeid sõlmida, kuid peamine toimub reaalses elus. On kindel, et paljudel erinevatel põhjustel ei saa me digitaalsest maailmast täielikult välja lülitada. Siiski võime oma vaimse ja füüsilise heaolu nimel suunata vaba aja ja meelelahutuse võrgustikest ja internetist eemale.