Praegu põlevad paljud piirkonnad Lõuna-Euroopas. Operatsioonid ja koormus suurenevad.
Tulekahjude ja muude äärmuslike sündmuste vastu võitlemisel peaksid tulevikus abiks olema droonid jms.
Teine poolaasta on alles alanud, kuid juba praegu võib ennustada, et 2025. aasta võib metsatulekahjude osas rekordiline olla. Esimesed tulekahjud puhkesid jaanuaris Lõuna-Kalifornias, kus hukkus 30 inimest, leegid hävitasid 16 000 hoonet ja tekitasid kahju ligikaudu 250 miljardi USA dollari ulatuses.
Mais ja juunis laastasid Kanadas tulekahjud nii suures ulatuses, et suitsupilved kandusid üle Atlandi ookeani Euroopasse. Alles paar nädalat tagasi õnnestus Kreeka puhkusesaarel Chiosel pärast keerulisi kustutustöid tulekahju kustutada. Ka siin on tulemus 6200 hektarit põlenud maad, mis on hirmutav. Praegu on paljud piirkonnad Lõuna-Euroopas ja Türgis tulekahjude käes.
Olukorda ei tohi hinnata ainult peaga
Kõik need tulekahjud olid raske kontrolli alla saada ja nõudsid suuri ressursse, kuna olukord oli päästetöötajate jaoks väga keeruline. Sellistes katastroofides mängivad olulist rolli mitmed väiksemad tulekahjud, mis ühinevad suureks tulekahjuks, samuti pidevalt muutuv tuul ja keeruline maastik. Sellistes tingimustes on tuletõrjujatel äärmiselt raske tulekustutustöid tõhusalt planeerida.
„Praegu tekib olukorra ülevaade sageli operatsioonide juhi peas, kes hindab olukorda oma kogemuste põhjal ja koostöös oma meeskonnaga,” selgitab geoinformatsioonisüsteemide spetsialist Markus Bergen. Koos Joanneum Researchi kolleegidega arendab ta projekti KI-SecAssist raames koostööl põhinevat õhu- ja maapinnarobootikat, mis peaks tulevikus aitama inimestest koosnevatel päästemeeskondadel olukordi veelgi paremini hinnata ja tõhusamalt reageerida.
Päästemeeskondade sihipärane juhtimine
Lihtsustatult öeldes uurib Bergen koos oma meeskonnaga süsteemi, kus droonid koostavad iseseisvalt olukorra ülevaate katastroofipiirkondadest. Need andmed edastatakse seejärel inimestest koosnevatele päästemeeskondadele või kasutatakse mehitamata maasõidukite saatmiseks otse sündmuskohale. Praktikas võib seda ette kujutada järgmiselt: iselennukid koostavad tulekahjupiirkonna täpsed kaardid ja koguvad lisateavet, näiteks kus asuvad tulekolded, millised on maapinna temperatuurid, kust puhub tuul või kus on vigastatud inimesed.
Need andmed töödeldakse tehisintellekti abil ja edastatakse reaalajas päästeteenistustele. „Nii on võimalik olukorda kiiremini hinnata ja päästetöötajad sihipärasemalt tööle suunata, aga ka nende koormust vähendada,” selgitab Bergen STANDARD-ile antud intervjuus robootika lisaväärtust tulekahjude kustutamisel.
Mehitamata sõidukid välitingimustes
Aga see pole veel kõik: projekti raames katsetati ka seda, kuidas võiks teha iseseisvaid otsuseid. Nii saab süsteem kogutud andmete põhjal mehitamata sõidukid automaatselt ja täpselt välitingimustesse saata, et näiteks tuua juurde kustutusvett või päästa vigastatuid. Selleks katsetati maastikul liikuvat roomikmasinat, mis suudab sensorite abil tuvastada takistusi ja seega ka raskesti läbitaval maastikul usaldusväärselt manööverdada.
Mitme sensoriga varustatud mehitamata maasõidukid on suur abi päästetöötajatele, kuna nad suudavad kaardistada metsatulekahjudest mõjutatud alasid ja aidata evakueerimisel.
Joanneum Research kasutab tehisintellekti, et saada ülevaade droonide ja maastikusõidukite koordineerimisel tekkivast suurest andmehulgast. „See võib muuta protsesse tõhusamaks, toetada otsuste tegemist ja aidata katastroofide korral olukorda kiiremini hinnata ja päästetöötajad parimal viisil mobiliseerida,” selgitab Bergen tehisintellekti potentsiaali andmetöötluses.
Lõppotsuse teevad inimesed
Tehisintellekt ei aita aga mitte ainult uut teavet, näiteks muutunud tuuleolusid, arusaadavaks muuta ja kiiresti olukorra ülevaatesse integreerida, vaid toetab päästemeeskondi ka otsuste tegemisel, milline sõiduk milliste võimete ja millal kuhu saata, et ressursse säästa. Kas droonid ja roomikmasinad asendavad varsti lihast ja luust tuletõrjujad? „Ei,” on Bergen selles suhtes üsna kindel.
„Inimene jääb kogu süsteemi keskseks osaks.”
Eriti kriitilistes ja dünaamiliselt muutuvates olukordades on inimese otsustusvõime asendamatu, ütleb ekspert.
„Paljud ülesanded, mis on inimestele enesestmõistetavad, nagu olukordade kontekstis äratundmine ja tõlgendamine, on tehisintellekti jaoks veel suur väljakutse.”
Seetõttu on Bergeni ja tema meeskonna poolt välja töötatud tehniline lahendus nn „human-in-the-loop-süsteem”, kus tehisintellekt toetab küll teabe töötlemist ja otsuste tegemist, kuid lõplik vastutus kõigi otsuste eest jääb päästetöötajate kanda.
Projektis KI-SecAssist arendatavad ja testitavad isejuhtivad droonid edastavad metsatulekahjude korral reaalajas teavet vigastatute, hõõguvate kohtade, temperatuuri ja gaaside kohta.
Intuitiivne üleujutuste ja tormide korral
Süsteemi edasiarendamiseks keskendutakse järgmistes arenguetappides inimese ja masina vahelise suhtluse optimeerimisele.
„Tuleb kujundada koostöö nii, et tehnoloogiad aitaksid intuitiivselt ja madala künnisega, ilma päästetöötajate lisakoormust suurendamata”.
Teadlane rõhutab, et lisaks tulekustutusele on uuel tehnoloogial ka muid rakendusalasid.
Nende hulka kuuluvad näiteks üleujutuste ja tormide korral, aga ka kriitilise infrastruktuuri kaitse ja piirialade järelevalve. Kõikidel neil juhtudel saavad päästetöötajate tööd toetada süsteemid, mis suudavad iseseisvalt koguda ja tõlgendada teavet või viia abivahendeid kannatanud piirkonda. Nii on võimalik mitte ainult sihipärasemat abi anda, vaid ka ressursse säästa. Arvestades üha sagedamini esinevaid äärmuslikke ilmastikuolusid, on see tulevikus ka vajalik.