Spektraalsed nahkhiired (Vampyrum spectrum) on oma liigis tõelised hiiglased. Nende tiivaulatus ulatub peaaegu meetrini ja nende menüüs on närilised, linnud, putukad ja isegi teised nahkhiirte liigid. Nad elavad Mehhikost kuni Lõuna-Ameerika troopiliste metsadeni, peites end ööpimeduses.
Neid on raske uurida: erinevalt paljudest kolooniatest elavatest liikidest peeti neid nahkhiiri pikka aega üksikuteks. Kuid hiljutised vaatlused on muutnud tavapärast arusaama „kummituslikest küttidest”.
Perekond puuõõnsuses
Costa Ricas paigaldas rühm teadlasi infrapunakaamerad puuõõnsusesse, kus elas neljast spektraalsest nahkhiirest koosnev perekond. Kolme kuu jooksul kogusid nad unikaalseid kaadreid. See, mida teadlased nägid, osutus sensatsiooniks: „üksikud kiskjad” käitusid nagu eeskujulikud pereisad.
Nad lakkusid üksteist, tervitasid tagasi pöörduvaid isendeid omapäraste „kallistustega“, tegid sotsiaalseid häälitsusi ja moodustasid isegi tihedad kimbud põimunud kehadest, kui magama jäid.
„Me olime üllatunud, kui leebed ja usaldavad need hirmuäratavad kiskjad olid. Kõige liigutavam oli nende embuses magamine, kui nende ninad puutusid kokku ja tiivad näisid naabreid katvat,” rääkis bioloog Maris Tietge, uuringu autor.
Lõunad graafiku järgi
Peamine avastus on seotud nende toitumiskäitumisega. Täiskasvanud nahkhiired tõid pesasse saagi ja jagasid seda noortega. Mõnikord andsid isased osa toidust emastele, kes toitsid poegi. Selline ressursside jaotamine on imetajate seas äärmiselt haruldane.
Teadlased arvavad, et see ei ole ainult viis järglaste eest hoolitsemiseks, vaid ka omamoodi „ellujäämiskool”: noored õpivad saagiga ümber käima enne, kui hakkavad ise jahti pidama.
Krylanite sotsiaalne võrgustik
Teadlased eristasid kaheksa käitumistüüpi: ühised lennud, tervitused, mängud, toitmine ja isegi helluse väljendamine. Kõik see tõestab, et spektraalsed nahkhiired moodustavad tugevad perekondlikud sidemed ja sotsiaalsed suhted.
Ebatavaline oli ka see, et loomad harjusid järk-järgult vaatlejate kohalolekuga.
„Alguses tervitasid nad mind teravate hüüetega ja peitsid end, kuid mõne nädala pärast reageerisid nad vaid uudishimulike pilkudega. Isegi üheksa kuud hiljem tundsid nad mind kohe ära,” lisas Tietge.
Intellekti ja ellujäämise saladus
Nende loomade käitumine viitab kõrgel tasemel kognitiivsetele võimetele. Koostöö, hoolitsus järglaste eest ja pikaajaline mälu – need on kõik keeruka sotsiaalse organisatsiooni tunnused, mis aitavad ellu jääda isegi öise kiskluse tingimustes.
Spektraalsed nahkhiired on meeldetuletuseks, et loodusmaailm hoiab saladusi, mis võivad võistelda inimeste müütidega „kummitusolenditest“. Ja mida tähelepanelikumalt teadus neid jälgib, seda selgemaks saab, et need troopikate elanikud on meile palju lähemal, kui esmapilgul tundub.