Töödeldud toit, mis on täis kemikaale, säilitusaineid, värvaineid ja maitsetugevdajaid, ei ole kellelegi kasulik, eriti mitte eakatele. Nende toitumine peaks olema hoolikalt läbi mõeldud ja võimalikult tervislik, seega looduslik. Kui see on ka maitsev, võib olla kindel, et eakas inimene tunneb end hästi.
See paraneb tänu maitsvatele suupistetele, nagu granaatõun. Selle kohta on palju positiivseid arvamusi, aga kas granaatõuna seemned puhastavad arterid ja tugevdavad südant?
Granaatõun – maitsev puuvili, antioksüdantide kuningas
Granaatõun on puuvili, millel on intensiivse punased seemned (seemned), mis on ümbritsetud mahlaka viljalihaga. Aastate jooksul on seda peetud elu, jõu ja pikaealisuse sümboliks ning tänapäeval nimetatakse seda moesõnaga supertoiduks. Seda mitte ilma põhjuseta, sest väikestes seemnetes peitub suur jõud, täpsemalt:
- polüfenoolid (sh punikalagiin ja elagihape) – tugevad antioksüdandid, mis neutraliseerivad vabu radikaale ja vähendavad oksüdatiivset stressi,
- vitamiin C – toetab immuunsüsteemi ja veresooni,
- kaalium – vajalik südame normaalseks tööks ja vererõhu reguleerimiseks,
- kiudained – soodustavad seedimist ja reguleerivad kolesteroolitaset.
Kõik see teeb granaatõuna üheks kõige väärtuslikumaks puuviljaks, eriti eakate ja südame tervise eest hoolitsevate inimeste toidus.
Kas granaatõuna seemned puhastavad arterid?
Artiklis, mis ilmus ajakirjas Przegląd Urologiczny, autorid Ludwig Manfred Jacob ja Karl Friedrich Klippel, kinnitati granaatõunamahla soodsat lisamõju südamele ja veresoonte, muu hulgas „arterioskleroosi ladestumise vähendamisele veresoonte ja hüpertensiooni alandamisele (kontrollitud platseebo, randomiseeritud teise faasi uuring, milles osalesid kaelarterite stenoosiga patsiendid).”
See on polüfenoolide teene, mis:
- vähendavad veresoonte põletikke,
- pärsivad „halva” LDL-kolesterooli oksüdatsiooni, mis soodustab ladestumiste teket arterites,
- parandavad veresoonte seinte elastsust,
- toetavad lämmastikoksiidi tootmist – molekuli, mis laiendab veresooni ja parandab verevoolu.
Oluline on, et kõige rohkem neid kasulikke ühendeid leidub granaatõuna seemnetes ja nende koores, mitte ainult mahlas. Seetõttu võib tervete seemnete tarbimine (mitte ainult mahla joomine) anda täielikuma tulemuse.
Kellele granaatõun on eriti soovitatav?
- Eakad inimesed – vanusega suureneb südame-veresoonkonna haiguste, südameinfarkti ja insuldi risk. Antioksüdantiderikas toitumine võib seda protsessi aeglustada.
- Inimesed, kellel on kõrge vererõhk – granaatõuna regulaarne tarbimine võib vererõhku alandada.
- 2. tüüpi diabeetikud – granaatõuna seemned võivad aidata stabiliseerida glükoositaset ja vähendada insuliiniresistentsust.
- Inimesed, kellel on kõrge kolesteroolitase – granaatõunas sisalduvad ühendid võivad toetada selle loomulikku reguleerimist.
Kui palju granaatõunaseemneid võib päevas süüa?
Ühtset normi ei ole, kuid tervisliku mõistuse ja toitumisspetsialistide soovituste põhjal on optimaalne päevane kogus umbes 100–150 g värskeid granaatõunaseemneid, s.o ühe keskmise puuvilja seemned.
See kogus tagab maksimaalse tervisekasu ilma looduslike suhkrute ülemäärase tarbimise riskita. Oluline on, et seemned on ohutud ka eakatele inimestele, kui neil ei ole seedimisprobleeme ega raskusi närimisega (seemned on üsna kõvad). Sellisel juhul võib need blenderiga purustada või jogurti lisada, et seedimist hõlbustada.
Tähelepanu! Vererõhku alandavaid ravimeid või statiine võtvatel inimestel tuleks konsulteerida arstiga – granaatõun võib mõjutada mõnede ravimite ainevahetust (sarnaselt greibiga).
Kuidas koorida granaatõuna ilma mahavoolava mahlaga?
Granaatõuna koorimine on paljude jaoks seotud segaduse ja frustratsiooniga. Aga selleks on lihtne ja tõestatud viis:
- Lõika koor ristis – ära lõika puuvilja lõpuni, vaid ainult koor.
- Ava puuvilja osad õrnalt – jaga see neljaks „neljandikuks”.
- Kasta osad veega täidetud kaussi – vee all on seemned membraanidest kergem eraldada. Membraanid ujuvad veepinnale, seemned vajuvad põhja.
- Nõruta, kuivata ja valmis – seemned on valmis söömiseks või säilitamiseks.
Selle meetodi abil säilitate köögi puhtuse ja toiteväärtuse.
Kuidas lisada granaatõunaseemned igapäevasesse toitumisse?
Granaatõunaseemned ei ole ainult tervislikud, vaid ka maitsvad – kergelt hapukad, mahlakad ja värskendavad. Neid saab toitumisse lisada mitmel viisil:
- hommikusöögiks – lisa kaerahelvestele, jogurtile või smuutile,
- snäkkina kiipside või krõpsude asemel,
- salatitesse – sobivad hästi rukola, kitsejuustu ja oliiviõliga,
- liharoogadesse – kontrastse lisandina pardile või lambalihale,
- magustoiduks – koos mõru šokolaadiga või jäätise peale puistatuna.
See on universaalne koostisosa, mis sobib nii Vahemere kui ka Lähis-Ida köögiga ning on samal ajal väga tervislik, eriti eakatele inimestele. Aga kas granaatõunaseemned puhastavad arterid? Teaduslikud uuringud näitavad, et granaatõuna regulaarne tarbimine võib oluliselt parandada veresoonte tervist, aeglustada ateroskleroosi arengut ja toetada südant mitmel tasandil. Eakatele, hüpertensiooniga või kõrge kolesteroolitasemega inimestele on see toode, mis märkimisväärselt toetab tervist ja heaolu.