Uued uuringud näitavad, et harjumus hoida nutitelefoni hääletul režiimil peegeldab sügavamaid psühholoogilisi jooni. See mõjutab stressitaset, tähelepanuvõimet, teadlikkust ja elustiili.
Kenhi ülikooli teadlased uurisid, kuidas nutitelefonide kasutamine hääletul režiimis mõjutab stressitaset ja töö efektiivsust. Selgus, et see harjumus võib olla seotud teadlikuma lähenemisega elule ja tööle.
Sellest teatab Earth.com.
Harjumus hoida telefon hääletul režiimis ei ole ainult viis müra vältimiseks. Texase ülikooli dotsendi Adriani Wardi sõnul võib isegi välja lülitatud telefon kõrval vähendada kognitiivseid võimeid. Inimesed, kes teadlikult panevad oma nutitelefonid silmist ja lülitavad helid välja, kontrollivad paremini oma töökeskkonda ja säilitavad keskendumise.
Selline lähenemine näitab ka selgeid isiklikke piire. Kasutajad otsustavad ise, millal ühendust võtta, selle asemel et reageerida igale teavitamisele. Aja jooksul kohanevad kolleegid ja tuttavad selle rütmiga – esmalt kirjutavad ja ootavad vastust. See loob kontrolli oma aja üle.
Telefoni helina väljalülitamine ei kõrvalda mitte ainult tarbetuid häirivaid tegureid, vaid aitab vältida pidevat ootamist. Uuringud näitavad, et pärast katkestust vajab inimene rohkem kui 23 minutit, et täielikult tööle tagasi pöörduda. Inimesed, kelle telefonid on hääletul režiimil, vähendavad selliste katkestuste arvu, koondades vastused sõnumitele spetsiaalselt selleks ette nähtud ajale. See võimaldab säästa nädalas mitu tundi.
Selline telefonikasutuse stiil soodustab pikemaid kontsentratsioonuperioode. Varem veninud projektid valmivad kiiremini. Eriti märgatav on see mõju valdkondades, kus on oluline pidev mõtlemine – analüütiline või loominguline töö.
5 kahjulikku rakendust, mis tuleks Samsungi telefonist võimalikult kiiresti eemaldada
Uuringus pöörati erilist tähelepanu vaikse režiimi ja teadlikkuse vahelisele seosele. Paljud, kes lülitavad helid välja, harjutavad ka hingamisharjutusi või meditatsiooni. Teavituste väljalülitamine vähendab vajadust pidevalt ekraani kontrollida, mis võimaldab keskenduda sisemistele tunnetele.
Meditsiinitöötajad märgivad, et esimene samm tähelepanuvõime arendamiseks on väliste triggereid minimeerida. Hääletu režiim on üks lihtsamaid viise seda teha juba enne harjutuste alustamist.
Telefon jääb vajaduse korral kättesaadavaks, kuid ei sega – ja just see vaikus muutub sisemise stabiilsuse märgiks. Inimesed, kes ei allu pidevatele signaalidele, näevad välja tähelepanelikumad, rahulikumad ja vähem stressile kalduvad.
Vaikus telefonis – vähem stressi ja rohkem keskendumist
Heli signaalid käivitavad kehas automaatse reaktsiooni isegi siis, kui sõnum ei ole oluline. Kalifornia Ülikooli Irvine’i infotehnoloogia professor Gloria Mark märgib: „Meie uuring näitas, et tähelepanu hajutamine suurendab stressitaset, halvendab meeleolu ja vähendab tööviljakust.”
Iga helin või teade põhjustab lühiajalise sümpaatilise närvisüsteemi erutuse – sama mehhanism, mis aktiveerub ohtlikus olukorras. Aga kui tegemist on allahindluse või järjekordse meeldetuletusega, on selline reaktsioon ainult kurnav. Inimesed, kes lülitavad helid välja, vähendavad närvisüsteemi koormust: pulss ja kortisoolitase jäävad päeva jooksul stabiilsemaks. Mõned uuringu osalejad teatasid ka parema une kvaliteedist – öised helisignaalid ei sunni enam telefoni vaatama.
Nimetatud on kahjulikud harjumused, mis hävitavad nutitelefoni jõudluse
Vähem müra – rohkem sügavust
Helina, mis kostab avameelse vestluse ajal, võib selle kergesti häirida. Helita telefoniga inimesed tabavad paremini nüansse: pausid, intonatsiooni muutused, miimika. Nende vestlused muutuvad järjepidevamaks, ilma et nad peaksid ekraani kontrollima. See suurendab usaldust – haruldast, kuid olulist omadust meeskonnatöös või juhtimises. Sellised inimesed jätavad sageli tähelepanelikku vestluskaaslase mulje, mis aitab luua tugevaid suhteid nii töö- kui ka isiklikus keskkonnas.
Kontsentratsioon ja „voog”
Huvitav on see, et mõned uuringud näitavad, et vaikimise režiimi kasutajatel on mõnikord veelgi suurem kiusatus telefoni kontrollida. Pennsylvania ülikooli meediakommunikatsiooni professor Shyam Sundar selgitab, et see on seotud FOMO sündroomiga – hirmuga midagi kaotada. Kogenumad kasutajad leiavad aga viisi selle vastu võidelda: nad mitte ainult ei lülita heli välja, vaid panevad telefoni ka silma alt ära, lülitavad välja sõnumite eelvaate ja muud visuaalsed triggereid.
Nii loovad nad mitu kaitsetaset häirivate tegurite vastu – nagu virtuaalsed müravähendavad kõrvaklapid ajule. Tänu sellele on neil lihtsam tööprotsessi süveneda ja saavutada vooluseisund – sügav keskendumine, mis võimaldab täita keerulisi ülesandeid ilma vaheaegadeta.
Sakslased leidsid universumis vea – ja tegid akud peaaegu surematuks
Vaikus kui eneseteadvuse väljendus
Peamine, mis selliseid inimesi ühendab, on arusaam väliste ärritajate mõjust sisemisele seisundile. Nad loovad teadlikult endale keskendumist soodustava keskkonna: planeerivad jalutuskäike, loevad, lähevad magama ilma seadmeteta. Helide väljalülitamine ei ole lihtsalt seadistus, vaid igapäevane rituaal, mis rõhutab, et tähelepanu on ressurss, mida tuleb hoida.