Demis Hassabise avaldused, mis ennustavad võimalikku, kuid mitte kindlat edasiminekut üldise tehisintellekti suunas, rõhutavad loovust ja leiutamist kui suurimaid väljakutseid, mis takistavad lõplikku läbimurret enne 2030. aastat.
Demis Hassabis, Google DeepMind direktor, hindas üldise tehisintellekti (AGI) saavutamise tõenäosuseks 50% järgmise viie aasta jooksul, seades selle tähtajaks 2030. aasta.
„Minu hinnangul on 50% tõenäosus, et üldine tehisintellekt saavutatakse järgmise viie aasta jooksul, seega ütleme, et 2030. aastaks. Ma usun, et on suur tõenäosus, et see juhtub,” kinnitas Hassabis intervjuus Lex Fridmani podcastis.
Oma sõnadega tõi Briti teadlane arutelu tehisintellekti tuleviku üle suure ootuse alla ja rõhutas keerukust ja nõudmisi, mida tema arvates peab tõeline AGI täitma.
Hassabis selgitas, et tema mõõdupuu tõeliselt üldise intelligentsuse saabumise hindamiseks on eriti range. „Minu lävi „tõelise” AGI jaoks on endiselt kõrge,” täpsustas ta Lex Fridmanile, distantseerudes praegustest edusammudest. Ta leiab, et AGI peab võrduma inimaju kognitiivsete funktsioonidega tervikuna, mitte ainult ületama inimesi konkreetsetes ülesannetes. „See ei ole ebaühtlane intelligentsus, kus mõnes asjas ollakse tõesti hea, aga teistes tõesti puudulik… Otsitakse intelligentsuse järjepidevust kõigis valdkondades,” selgitas Hassabis vestluses.
Juht nimetas kaks kriitilist võimet, mis tema arvates on endiselt ainult inimestele omane: tõeline leiutamine ja loovus. Ta märkis, et „tõeliste leiutamis- ja loovvõimete” puudumine praegustes süsteemides on üks põhjustest, miks ta välistab AGI saabumise lähitulevikus. Hassabise arvates on täielikult üldise tehisintellekti saavutamine siiski lähitulevikus võimalik.
Google DeepMindi juht pakkus välja range meetodi, kuidas tõendada, et masin on saavutanud AGI: kandidaatsüsteemid tuleb allutada massilistele testidele, kasutades „kümneid tuhandeid kognitiivseid ülesandeid, mida inimesed suudavad täita”, ning kokku tuleb kutsuda „mõnisada maailma parimat eksperti”, kes otsivad ühe või kahe kuu jooksul vigu. „Kui need eksperdid ei leia ühtegi viga, võite olla üsna kindel, et meil on täielikult üldine süsteem,” kinnitas Hassabis, viidates vajadusele põhjaliku kontrolli järele enne AGI saabumise väljakuulutamist.
AGI täpne määratlus on teadlaste seas endiselt arutluse all. Tom’s Guide andmetel on erinevaid seisukohti: mõned eksperdid seostavad seda inimese võimega konkureerida kõigis valdkondades, teised peavad olulisemaks võimet õppida, kohaneda ja täita ülesandeid, mis peegeldavad inimkognitsiooni, mis eeldab, et masinad lähevad kaugemale treeningandmetest ja toodavad tõeliselt iseseisvaid tulemusi. Selline kriteeriumide mitmekesisus näitab, kui keeruline on kehtestada ühtne mõõdik AGI tunnustamiseks.
Teised võtmeisikud pakuvad välja erinevaid prognoose. Sergey Brin, Google’i kaasasutaja, ennustab AGI valmimist enne 2030. aastat, mis on varasem kuupäev kui Hassabise prognoos. Anthropici asutaja ennustab, et AGI on „võimalik” 2028. aastaks, mis on veelgi lähemal.
OpenAI tegevjuht Sam Altman on öelnud, et AGI võib tekkida Donald Trumpi presidendiajal Ameerika Ühendriikides, andes tehnoloogilisele arutelule poliitilise taust. Google’i endine tegevjuht Eric Schmidt soovitas aprillis, et AGI võiks saavutada aastatel 2028–2030.
Ei ole veel konsensust selles, kas AGI tuleks defineerida kui inimtasemel pädevus enamikus ülesannetes või piisab inimestega sarnasest iseseisvast kohanemisest.
Arutelu AGI üle hõlmab palju enamat kui tehnilised väljakutsed: see tõstatab eetilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi töö, turvalisuse, valitsemise ja inimloovuse ning leiutamise rolli tuleviku kohta. Hassabis rõhutas, et praeguste süsteemide „tõelise leiutamis- ja loovvõime puudumine” on üks suurimaid takistusi.