Neurovõrgustike abivahendite ja digitaalseadmete pidev kasutamine võib nõrgendada inimese kognitiivseid funktsioone ja tekitada sõltuvust tehnoloogiast. Sellest rääkis psühholoog Aleksei Zajarny.
„Iga abiline, olgu see siis neurovõrgustik või elus inimene, võtab enda kanda selle, mida inimene võiks ise teha. Kui ta teeb teie eest seda, mida te võiksite ise teha, toimub võimete atrofeerumine. Näiteks häirub mälu, arvutusvõime, võime võrrelda ja kriitiliselt hinnata teavet,” selgitas ekspert.
Zayarny märkis, et sellised protsessid on eriti ohtlikud lastele, kes kasutavad aktiivselt digitaaltehnoloogiaid.
„Aju säästab energiat, lülitades välja selle, mida ei kasutata. Kui me ei treeni mälu ja oskusi ise, kaovad need järk-järgult. See on otseselt seotud Parkinsoni ja Alzheimeri tõve riskiga,” lisas psühholoog.
Ta rääkis ka, kuidas tänapäevased seadmed asendavad põhilisi kognitiivseid funktsioone: numbrite, arvete, elementaarsete võrdluste ja loogiliste operatsioonide salvestamine.
„Varem pidas inimene meeles kümneid telefoninumbreid, arvutas ja võrdles peas. Täna teeb kõike tehnika ja meie võimed nõrgenevad. Me lõpetame teabe kriitilise hindamise ja usaldame kõike, mida meile esitatakse,“ märkis Zajarny.
Ekspert rõhutas, et tehnoloogiat tuleks kasutada abivahendina, mitte inimese vaimse pingutuse asendajana.
„Oluline on säilitada oma oskused ja treenida aju. Abivahendid on vajalikud töö hõlbustamiseks, mitte selle täielikuks tegemiseks teie eest,” lõpetas psühholoog.