Suur osa meie kehast on seotud tasakaalu hoidmisega. Pole ime, et vanemas eas, kui kõik organismi süsteemid on juba kulunud, tekivad nii tõsised kui ka vähemtähtsad tasakaalu hoidmise probleemid. Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogia- ja psühhiaatriakliiniku juhataja ning Astra kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Pajü sõnul peitub tasakaaluhäirete peamine põhjus sisekõrvas – inimese organismi tasakaaluga seotud olulisimas süsteemis.
Kukkumised nõuavad sageli haiglaravi
Tasakaaluhäired ja peapööritus esinevad eakatel inimestel üsna sageli – hinnanguliselt kogeb peapööritust kuni veerand üle 72-aastastest patsientidest. „Peapööritus ei ole ainult ebameeldiv ja murettekitav sümptom, vaid ka suurenenud kukkumiste ja vigastuste risk. Kukkumise hirm suurendab paradoksaalselt kukkumiste riski ja on hästi teada, et kukkumised on üks olulisemaid põhjusi, miks eakad inimesed vajavad haiglaravi.”
Aga miks on tasakaaluhäired vanemas eas nii levinud? „Tasakaalu säilitamiseks on vaja koordineeritud koostööd erinevate sisekõrva osade ja nägemisega seotud närvisüsteemi osade vahel, samuti perifeersete närvide vahel, mis vastutavad jalgade tundlikkuse ja lihasjõu eest. Ja loomulikult lihaseid, mis toetavad vajalikku füsioloogilist aktiivsust ehk toonust igal ajahetkel,” selgitas dr Gross-Paju.
Kuna vanemas eas vananevad kõik organismi süsteemid, halveneb inimese nägemine sageli – levinud probleem on katarakt ehk presbüopia ehk vanusega seotud nägemishäire. „Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu nägemisteravusele ja vajaduse korral kaaluda katarakti eemaldamise operatsiooni ja/või kasutada prille, mis tagavad parima nägemise, mitte vanu, mis võivad enam sobida,” rõhutas arst.
Sisekõrv ja healoomuline positsiooniline peapööritus
Üle 60-aastased inimesed on suuremas ohus healoomulise positsioonilise peapöörituse või äkilise peapöörituse tekkimise suhtes. Healoomuline positsiooniline peapööritus tekib pea liigutamisel, eriti istuvast asendist lamavasse asendisse üleminekul ja vastupidi, lamavast asendist istuvasse asendisse tõusmisel. Kuid äkiline peapööritus võib tekkida ka näiteks öösel pööreldes – just pea liigutamine põhjustab lühiajalise peapöörituse, mis kestab vähem kui minuti.
Healoomuline positsiooniline peapööritus on põhjustatud sisekõrvas asuva tasakaaluorgani häiretest. „Sisekõrvas on vedelikuga täidetud poolringikujulised kanalid. Vedeliku liikumine annab sisekõrva rakkudele teavet pea asendi kohta, mis tagab tasakaalu säilitamise,” selgitab dr Gross-Paju.
Probleem tekib, kui kristallid (kaltsiumkarbonaadi kristallid) teistest sisekõrva osadest koos vedelikuga satuvad poolringikujulistesse kanalitesse. „Selle tulemusena ei saa vedelik enam normaalselt ringleda. Tasakaalukeskus saadab ajule vale signaali, mis põhjustab lühiajalise äkilise peapöörituse või tunde, nagu kogu maailm pöörleks.”
Dr Gross-Paju’i sõnul saab selle probleemi lahendada ainult kristallide teisaldamisega teise kohta teatud pealiigutuste abil. See taastab vedeliku normaalset ringlust. Mõnikord võib peapööritus aga ka ise mööda minna, näiteks kui kristallid väljuvad poolringikujulistest kanalitest ise.
„Enamasti on kristallide eemaldamiseks poolringikujulistest kanalitest vaja teha teatud pealiigutusi kindlas järjekorras (Epley ja Semont’i meetodid). Kirjeldatud võtete sooritamine ei ole keeruline ega ohtlik – neid teevad perearstid ja füsioterapeudid. Kui peapööritus ei kao esimesel korral, tuleb neid võtteid korrata. On olemas ka soovitused harjutuste sooritamiseks kodus (näiteks Semont’i võte). Internetis on ka palju demonstratsioonimaterjale – nii videote kui ka harjutuste kirjelduste vormis,” soovitas arst.
Presbivestibulopaatia – tõsisem probleem
Mõlema sisekõrva vananemine on seotud püsiva tasakaaluhäirega, mida nagu presbiopiatki nimetatakse presbivestibulopaatia. „Presbivestibulopaatia on inimesele tõsisem probleem kui healoomuline positsiooniline peapööritus. On üllatav, et presbivestibulopaatia diagnoosimise kriteeriumid kinnitati alles paar aastat tagasi,” märkis ta.
Presbivestibulopaatia diagnoosimiseks peab püsiv tasakaaluhäire kestma vähemalt 3 kuud. Presbivestibulopaatiaga inimestel esinevad tasakaalu- ja kõnnakuhäired, krooniline peapööritus, võimalikud kukkumised. Samuti võib olla raskendatud ruumiline orientatsioon.
„Subjektiivselt on see väga ebameeldiv sündroom, mille puhul inimesel tekib niinimetatud hõljumise tunne – ta ei mõista, kuidas ja kuhu liikuda. Presbivestibulopaatia võib, kuigi mitte alati, kaasneda peapööritusehoogudega (hetked, mil kogu maailm keerleb), mis omakorda võivad kaasneda iivelduse ja oksendamisega,” lisas arst.
Sageli arvatakse ekslikult, et tasakaaluhäired ja „peapöörituse” tunne on põhjustatud vereringehäiretest ajus või „tserebraalsest atroofiast”, kuid dr Gross-Paju sõnul on selle väga ebameeldiva probleemi tegelik põhjus sisekõrva vananemine.
„Tasakaaluhäired süvenevad veelgi jalgade tundlikkuse vähenemise tõttu, mis on seotud närvikahjustustega, mis on vanemas eas väga levinud. Seetõttu võib tasakaal häiruda, eriti pimedas ja ebatasasel teel. Lihastoonus ja -jõud ei saavuta vanemas eas enam endist taset,” märkis ta.
Tuleb ka arvestada, et energiasäästmine, millele eakad inimesed sageli keskenduvad, võib avaldada vastupidist mõju: pime tuba süvendab tasakaaluhäireid, samuti taskulambi liigutamine pimedas toas. „Parandage valgustust!”
Tasakaaluhäired vererõhu tõttu
Mõnikord võib esineda ka lühiajaline tasakaalu kaotus ja/või minestustunne, kui istuvast asendist järsult püsti tõusetakse. Tavaliselt on selline tasakaaluhäire põhjustatud vererõhu kõikumisest (hüpotensioon). „Sellisel juhul peaksite pöörduma perearsti poole, et hinnata vererõhu muutusi ühiselt püsti tõusmisel. Samuti tuleks analüüsida vererõhuravimite võtmist või nende võtmise režiimi, kui need on juba välja kirjutatud,” märkis arst.
„Kuigi tasakaaluhäired esinevad sageli eakatel inimestel, on oluline teada, et need ei ole tavaliselt põhjustatud ohtlikest ja tõsistest haigustest. Siiski vähendavad tasakaaluhäired, eriti presbivestibulopaatia, oluliselt elukvaliteeti. Tasakaaluhäiretest tingitud kukkumised on samuti ohtlikud inimese tervisele. Ravimite kasutamine ei ole siin efektiivne, kuid spetsiaalsed harjutused, mida tuleb teha iga päev, võivad probleeme leevendada,” lõpetas dr Katrin Gross-Paju.