Alzheimeri tõve põhjustab enamiku dementsuse juhtudest. See võtab ära mälestused ja intellektuaalse võimekuse ning viib aja jooksul täieliku puudeni. Sümptomid erinevad sõltuvalt sellest, millises ajuosas neuronid kahjustuvad.
Eksperdid rõhutavad, et tuleb tähelepanu pöörata haiguse täieliku sümptomaatilise arengu eelsetele märkidele. Selgub, et teatud kõnnak võib viidata arenevale dementsusele.
Mis on Alzheimeri tõve põhjused?
Arstide sõnul on Alzheimeri tõve tekkimise taga geneetilised, keskkonna- ja elustiiliga seotud tegurid. Arvatakse, et haigestumise riski suurendavad kroonilised haigused, mis mõjutavad negatiivselt vereringet ja aju verevarustust, näiteks hüpertensioon, ateroskleroos, diabeet või rasvumine. Mitmed uuringud kinnitavad ka, et aju närvirakkude kahjustuste otsene põhjus on kaks toksilist valku – amüloid ja tau.
Esimene neist moodustab plaake neuronite pinnal, teine põhjustab neuronite sees kiudude tekkimist. Mõlemad häirivad närvirakkude struktuuri ja takistavad närviimpulsside vaba liikumist. Siiski ei ole veel teada, miks need valgud mõnedel inimestel kogunema hakkavad.
Pöörake tähelepanu kõnnakule, võite avastada Alzheimeri tõve
Alzheimeri tõve sümptomid võivad olla iga inimese puhul veidi erinevad – need sõltuvad sellest, millises ajuosas mürgised valgud ladestuvad. Seetõttu on mõnedel esmalt probleeme orientatsiooni ja mälu kanssa, teistel muutuvad isiksuseomadused – nad muutuvad ärrituvaks, ei suuda kontrollida äkilisi vihapurskeid ega isegi agressiivsust. Osadel inimestel tekivad esmalt füüsilised probleemid, mida harva seostatakse dementsusega. Uuringud on siiski näidanud, et patsiendid, kellel esmalt tekkisid probleemid kiire kõndimise ja tasakaalu hoidmisega, said järgmise 6 aasta jooksul diagnoosi – Alzheimeri tõbi. Häiritud närviimpulsside edastamine võib põhjustada lihaste nõrkust ja jäikust, samuti välismaailma teabe ebaõiget töötlemist (kauguste hindamine jne), mis on seotud peapöörituse ja tasakaalu kaotusega. See võib viia kukkumisteni. Nähtavad kõndimisprobleemid ja jalade lohisemine nende tõstmise asemel on iseloomulikud Alzheimeri tõve edasijõudnud staadiumile.
Kõndimisprobleemid ja vaskulaarne dementsus
Kõndimis- ja tasakaaluprobleemid võivad viidata ka teist tüüpi dementsusele – vaskulaarse dementsusele. Sellega on tegemist, kui ajurakkudele ei jõua piisavalt verd, mistõttu need on hapnikupuuduses ja alatoidetud. Selle seisundi kõige sagedasemad põhjused on ravimata kroonilised haigused – hüpertensioon, diabeet, ülekaalulisus ja rasvumine, liiga kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine või istuv eluviis. Vaskulaarne dementsus võib olla ka ajuinfarkti, südameinfektsiooni (nt endokardiit) või autoimmuunhaiguste, nagu sügelise luupuse, tagajärg.
Vaskulaarse dementsuse sümptomid võivad olla sarnased Alzheimeri tõve sümptomitega – tavaliselt on need seotud kognitiivsete funktsioonide nõrgenemise, liikumiskoordineerimise halvenemise ja meeleolumuutustega. Sümptomid süvenevad järk-järgult. Eksperdid rõhutavad, et ei tohi ignoreerida ühtegi äkki ilmnenud sümptomit. Kõndimis- ja tasakaaluprobleemid võivad olla märgiks eelseisvatest mäluprobleemidest.