Teadlased on avastanud iidse Egiptuse käejälje, mis jäi 4000 aastat tagasi hingemaja hauakambri ohvriannile.
Teadlased on avastanud 4000 aasta vanuse käejälje iidse Egiptuse hauakambri ohvriannilt, mis annab haruldase ülevaate selle tegija elust.
Käejälg oli jäetud „hingemaja” alumisele küljele – mudelelamule, mis võis olla mõeldud surnu hinge puhkepaigaks. Need mudelid, mida leiti sageli matustelt, sisaldasid ka toiduohvreid, nagu leib, salat ja härja pead, vastavalt Ühendkuningriigi Cambridge’i ülikooli avaldusele.
Hingemaja pärineb ajavahemikust 2055–1650 eKr ja on pärit Deir Rifa nimelisest paigast, mis asub umbes 280 kilomeetrit Luxori linnast põhja pool Egiptuse lõunaosas, teatas The Art Newspaper. Cambridge’i ülikooli Fitzwilliam muuseumi teadlased avastasid käejälje muuseumi eelseisva Made in Ancient Egypt näituse ettevalmistuste käigus.
Teadlaste sõnul jättis hingemaja looja käejälje tõenäoliselt enne savi kuivamist, kui ta seda käes hoidis.
„Oleme märganud sõrmejälgede jälgi märjas lakis või kirstu kaunistustel, kuid täieliku käejälje leidmine hingemaja alt on haruldane ja põnev,” ütles „Made in Ancient Egypt” kuraator ja Fitzwilliam Museum vanem egüptoloog Helen Strudwick avalduses.
Potisepad valmistasid hingemajad, ehitades puust pulkadest raami ja katades selle märja saviga. Raam põles ära, kui potisepad savi kõrgel temperatuuril põletasid, et sellest keraamika saaks.
Teadlastel on hingemajade kohta veel palju õppida. Inglise egüptoloog Sir William Matthew Flinders Petrie (1853–1942) mõtles välja selle termini ja uskus, et maju kasutati varude hoidmiseks teispoolsuses, kirjutab Egypt at the Manchester Museum blogis.
Siiski ei ole kindel, kas need olid mõeldud surnute hingede eluasemeks või lihtsalt sümboolseks ohvriandeks. Cambridge’i ülikooli avalduses märgiti, et majad võisid olla mõlemaks.
Ei ole selge, kas hingemajad kujutasid surnute maja või hauakambrit. Strudwick rääkis ajalehele The Art Newspaper, et hingemajad paigutati otse matusekaevude kohale, mis viitab sellele, et need olid odavam alternatiiv matusekambrite kõrvale ehitatud keerukatele hauakabelitele ja seega kasutasid neid inimesed, kes ei saanud endale sellist luksust lubada. Strudwick märkis siiski, et tema arvates on hingemajadel seos ka ideega, et surnud saavad oma kodudesse tagasi pöörduda.
Hingemaja koosnes kahest korrusest, millel oli rida sambaid, trepp teisele korrusele ja katus. (Pildi autor: © Fitzwilliam Museum, Cambridge’i Ülikool.)
Hingemaja, mille alumisel küljel on käejälg, koosneb kahest korrusest, millel on rida sambaid. Teadlaste arvates on käejälg jäänud sellest, kui keegi viis mudeli töökodast kuivama enne põletamist.
See käejälg on üks väheseid säilinud pilte potisepatööstusest Vana-Egiptuses.
„Ma pole varem kunagi näinud nii tervet käejälge Egiptuse esemel,” ütles Strudwick.
„Võib ette kujutada, kuidas selle valmistanud inimene võttis selle töökojast välja kuivama enne põletamist. See viib sind otse hetke juurde, mil ese valmis, ja selle valmistanud inimeseni.”